No nii.. käisin sünnipäeval ja otsustasin joomise kasuks.
Kui ma bussiga Laagri poole sõitsin, jõudsin muidugi seda otsust mitmeid kordi kahetseda. See teekond tundus lõputuna. Ja see minu taga istuv ja haisev tüüp ei aidanud ka positiivsele mõtlemisele kaasa.
Sünnipäev ise oli igati tore ja selle käigus õnnestus mul täiesti ootamatult endale hankida hard rock laagri kutse. Ma ikka olin juba ammu mõelnud, et võiks seda üritust külastada, aga rahaline seis pole hetkel just selline, et selliseid otsuseid kerge südamega vastu võtta ja olin juba leppinud sellega, et ei jõua ka sinna. Muide, järgmisel nädala on tulemas Lelle alternatiiv ja see jääb mulle puhta tee peale ja pilet on vist ainult 100 eeku:) Ja see sama kutsega varustaja on korraldustiimis. Ma pean talle homme ka kohalolekust raporteerima, et kui näete, et laagri kõige pikem ja kõige lühem inimene saavad kokku, siis on raporteeritud.
Nüüd, kui festivali pass on olemas, tundub, et ligi sada kilti üritusele sõita ja tagasi ja siis jälle üritusele ja tagasi ja siis veel tallinna, on täiesti hea mõte. Muidugi on alati variant jääda ka telkima, aga eks see selgub pigem kohapeal. Kassid tahavad ju ka kodus paitamist ja ei saa ju tervet nädalavahetust nüüd ka ürituste peale raisata. Pealegi, ma ei ole enam oma esimeses nooruses, isegi praegu tunnen ma, et magamine on palju parem mõte, kui kirjutamine. Miks ma üldse arvuti juurde istusin. Sõltuvus, mis muud.
Hommikul on eeldatavasti normaalne olla, sest ma jõin lahjasid asju ja mitte väga palju. Isegi kirjavigu tegin praegu tavalisega võrreldes vähe.
Mingil hetkel saatsin HRL-s viibivale sõbrantsile ka sõnumi oma võimalikust osalusest homme ja vastussõnum oli üdini postiivne. Kirjavigadega küll, aga üldiselt piisab ka lausetest “me rokime täiega” ja “ujee. tule kindlalt, mega üritus..” et mind mõjutada. Või mis, seal pole üldse küsimust, kui ma olen priipääsme vastu võtnud, et ma seda ei kasutaks. Kuigi hästi mõjub ka teadmine, et seal mõned tuttavad näod ka ees on ootamas:)
