Eile õhtul siis lõpetasin lõpuks ometi oma “meistriteose”:) Nüüd saan lõpuks ometi puhata ja tegeleda õhtuti ka millegi muuga, kui pintsliga vehklemine.
Tõin hommikul pildi tööle ära. Vahepeal kujutasin küll ette, et tegemist on deltaplaaniga, tuul tahtis mind sellega lendu viia. Parajalt suur ju teine. Mitte päris minu kõrgune, aga palju puudu ei ole.
Veidi aega tagasi kogunesid kõik siis meie tuppa ja pakend tehti pidulikult lahti. Tükk aega valitses kontoris vaikus:) Keegi ei osanud või ei julgenud midagi öelda. Aga pärast juba natuke julgeti kiita ja kommenteerida. Ega ma ise muidugi päris rahule ei jäänud, mõnda näojoont oleks kindlasti saanud paremini sättida, aga paraku lihtsalt ei olnud enam aega muudatusi teha. Eile keskkööl panin alles pintslid käest ja lugesin selle projekti lõppenuks. Ja sel aastal ma ilmselt enam ühegi uue projektiga ei alusta.
Kusjuures kolmapäeval ma ikkagi lasin end ära rääkida ühele üritusele. Aga ma pakkusin ise välja sobiva plaani nii, et üritus ise, ehk siis sõbranna sünnipäev, toimus minu juures. Pakkusin talle välja, et tulgu mu juurde kunstiringi. Et mul vaja veel maalida ja kodust välja pole aega minna, aga seltskondlikku maalimist võib ju minu juures teha. Ja kokkuvõttes oli päris äge üritus meil.

Täna siis tööjuure jõulukas, mis algab veidi peale lõunat. Kahtlustan, et maaleminek jääb homse peale. Või siis variant, et teen kaine õhtu ja sõidan öösel koju või veel üks variant, et lasen ühel Türilt pärit kolleegil koju sõita oma autoga. Aga seda viimast varianti ma ilmselt väga ei eelista, sest tibin alles vahtralehe omanik ja üldse viimasel ajal ma ei taha eriti kedagi oma autorooli lubada. Pealegi üksi on nii mõnus sõita.