Olen viimasel ajal oluliselt vähendanud nädalas tarbitavat alkoholi hulka. Ja tagajärjed on nüüd siis käes. Nimelt on mul viimasel ajal hakanud mingid magusa neelud käima. No ei ole mitu aastat hoolinud magusast, isegi ei mäleta millal viimati oli magusaisu. See, et ma vahel mõne küpsise või kommi söön, ei tähenda tegelikult, et mul nende järele vajadus tekkis, pigem sattus mõni mugavalt käeulatusse ja nägi söödav välja. Aga suurema osa ajast ma siiski põlgan kommid-shokolaadid jmt. ära ja eelistan soolaseid asju. Noja eile ostsin omale kommikarbi. Ise ka ei suuda uskuda. Kusjuures, lugesin oma vanu kontrolltöid, mis õpetaja meile kokkutulekul laiali jagas ja ei suutnud oma silmi uskuda, kui lugesin sealt teksti “mulle meeldib magusat süüa“. No ilmselt selline aeg on olnud aastaid tagasi. Aga mul pole eriti muid mälestusi tolle aja magusa söömisest, kui et ma sõin meega ja suhkruga leiba. Aga no tol ajal pold ju poest kõike saada ja pidi improviseerima. Kama shokolaad meeldis mulle ka.
Aga muidu, raha jääb ka rohkem alles, kui vähem juua:) Kuigi nädalavahetusel läks alko peale omajagu raha, aga ma jagasin suurema osa sellest laiali. Külakostiks või niisama.

Praegu, vaadates poole silmaga töölt laenatud filmi “Sideways”, kus üks põhitegevusi on väikse roadtripi kestel erinevate veinide degusteerimine, on küll paar korda tulnud mõte, et avaks ka veini. Aga siis ma muidugi vaatan kella ja mõtlen, et hilja juba ja vastu ööd nüüd veinitama pole mõtet hakata. Selles osas on ka muutusi, et viimasel ajal kobin juba kell 11 õhtul voodisse raamatut lugema. Mingi väsimus on kallal, eriti hommikuti. Aga tundub, et varasem magamaminek ei aita selle vastu. Muidugi hilisem oleks ilmselt veel hullem. Ja sellepärast mul enam aega blogimiseks polegi, et ma nii vara üritan magama minna. Enne seda vaja ju igasugu muid asju korda saata.
***
Raamatutest niipalju, et ostsin see nädal neli uut raamatut. Ja lisaks on mul veel varasemast mitu lugemata raamatut ootel. Aga jube raske on nende uute lugemiseni jõuda, kui ma endiselt ei suuda videvikku käest panna. Teised raamatud lihtsalt ei tundu enam sellega võrreldes piisavalt head. Isegi kaks Pratchettit on ootel. Üks neist eile ostetud, teine juba mitmeid kuid tagasi. Ja paar Ostuhullu osa kah täitsa lugemata.
***
Tööga on nii, et see üritab üle pea kasvada. Eelmine nädal sain ühel päeval õhtul kümneni tööl olla ja praegu on ka selline tunne, et kõige valmis jõudmiseks oleks vaja lisapäeva või kahte.
Tööjuurel tuleb reedel sünnipäev. Ma pole veel otsustanud, kas minna või mitte. Otsustaisin, et kui reedeks mind miski/keski välja ei vihasta ja väsimus pole liiga hulluks muutunud, siis võiks minna. Ja hoolimata ilgest koormusest, on nädal üsna hea olnud (ptui, ptui, ptui..). Isegi koosolek sai seekord rekordlühikese ajaga peetud. Kusjuures ma nägin raamatupoes üht teost koosolekute läbiviimise kohta ja mul oli jube kiusatus see osta meile tööle. Paraku vist oleks inglise keelne sobivam meile. Nii et jäi ostmata.
***
Eile võtsin üle pika aja juuste värvimise ette. Katsetasin uut värvi. Noja tahtsin proovida, kas mul õnnestub erinevalt juuksurist, saada soovitud tulemus. Ja õnnestus. Nii, et edaspidi ma värvimist juuksuri hooleks ei jäta. Lõikamise koha pealt on mul ka kahtlusi, vähemalt selle viimatise juuksuri puhul. Aga no ma võin talle ühe võimaluse ikka anda veel. Seda enam, et tukk on hakanud välja kasvama ja ei tundu enam nii hirmus, kui alguses. Või siis olen ära harjunud, kes teab. Hommikuse peegelpildiga, kus tukk punkarimoodi püsti on, ma veel pole ära harjunud.
***
Korterinaaber sai täna jälle n.ö. vaibale kutsutud ja üsna viisakas vormis sai talle jälle paar juhendit antud. Tegin meie tahvli ka tühjaks. Kustutasin kõik miinuste ja plusside tabelid, sest nagunii pani igaüks omale suvaliselt plusse ja kui mõni miinus ilmus, siis kirjutati sinna järele “alatu laim”. Nüüd on meil tahvlil ostunimekiri. Esialgu. Mul on küll vahel tahtmine sinna pikki romaane kirjutada, aga pole viitsinud. Aga vaatan, et viimasel paaril päeval pole olnud ka väga tülinorimise tuju. Ei tea, kas raamatu mõju. Ma nimelt ostsin selle “külgetõmbe seaduse” raamatu ära ja selle lugemisega ma ikka juba alustasin ka. Pühapäeval ma tegelikult kogesin selle seaduse toimimist üsna teravalt ja asi oleks võinud üsna halvasti lõppeda. Ja kedagi peale enda poleks süüdistada olnud.
***
Aga see veinifilm ei tundugi nii hea, kui lootsin. Poole silmaga vaatamiseks paras.
Vaatamata filme on mul muidugi veel rohkem kogunenud, kui raamatuid. Ükspäev tahtsin hakata Office Space-i vaatma ja avastasin, et mu dvd mängija ei loegi seda välja. 1999 aasta film kah muidugi, karta on, et mu mängija ka teisi vanemaid plaate omaks ei võta. Õnneks arvutist saab ikka vaadata ja vajalik varustus pildi telekasse juhtimiseks on olemas. Ükspäev suutsin isegi teleka heli võimendi kaudu tööle panna ühe, ainuke probleem on, et liiga vähe scarte on telekal. Aegajalt peab juhtmeid ümber tõstma, olenevalt siis, kas kasutada arvutit, telekat või dvd mängijat. Tüütu on veidi, aga talutav.
***
Ah, aitab kah tänaseks. Keegi romaanikirjutamise eest ei maksa mulle ju:)