Mul hakkas siis nüüd puhkus. Muidugi, nagu aimasingi, läks täna tööl jubedaks rapsimiseks ja jäigi natuke pooleli üks projekt. Kardan, et ma ei jõua ka homme kodus sellega tegeleda, homme on jooksmist niigi.
Asjad on praktiliselt pakitud. Hea, et suurema osa asju sain juba eile valmis pandud, täna tegelesin siis väljapraakimise ja ümberpakkimisega. Homseks jäi ka veel natuke.
Ma ei tea, kas nüüd pakkimisjärgsest pingelangusest või külmetamisest, või nohustest kolleegidest (neid oli meil kohe mitu see nädal tööl.. ), aga tunnike tagasi tekkis tahtmine end kraadida. Hetke tulemus on küll vaid 37.0, aga pagan, see oleks nii minulik, jääda puhkuse ajaks haigeks. Ma muidugi keeldun seda tunnistamast. Võtan hommikul järjekordse doosi vitamiine ja loodan, et saan sellest pisikesest haigusilmingust kohe võitu.
Ja muidugi ma olen endalt täna korduvalt küsinud, et miks ometi läheb inimene, kes ei salli külma, ühest külmast riigist teise, veel külmemasse ja plaanib lisaks veeta pool ajast õues.. Aga ilmselt tuleb see mulle juba homme meelde, miks ma seda teen.. või hiljemalt pühapäeval, kui juba mäele pääseme. Või kui ma loeksin oma blogikandeid eelmise aasta suusareisi kohta.