Nii, me oleme kohal – elame siin: http://www.fjallfoten.se/ – ja meil on wifi majas, seega saan ma teha igapäevaselt kokkuvõtteid, kui vähegi viitsimist on. Ja mõned pildid on kah juba kaameratest välja võetud.

Reisi algus kujunes üsna huvitavaks. Õigemini oleks peaaegu, et võinud kogu reis ära jääda. Nimelt oli meie bussijuht arvanud, et ärasõit on laupäeval. Ootasime ikka päris pikalt bussi ja lõpuks hakkas ka info levima. Meie n.ö. projektijuht oli õnneks mõned tunnid varem bussijuhile helistanud. Seal oli teisigi olnud, kes mineku kuupäevadest valesti aru said.

Siis muidugi oli veel käruga mingi jama (kas jälle kärutuli ei põlenud vist – see juhtus eelmisel aastal ka täpselt enne laevale minekut) ja olime juba üsna kindlad, et sellest laevast me maha jääme. Siis aga selgus, et laeva tsekkinn ei tööta ja et kõik pääsevad laeva. Saabusimegi sadamasse ajaks, kui juba sai tsekkinni teha. Siuke tunne, et mingid kõrgemad jõud keerasid süsteemid nässu meie kasuks. Muidugi, me ise spekuleerisime, et meie projektijuht sai sellega hakkama:)

Laevas sai suht varakult alustatud veinide-õlledega. Aga erinevalt eelmisest aastast tundus seekord show vaatamise asemel parem mõte istuda kajutis ja mängida turakat..

Täna siis veetsime suure osa päevast bussis, vaatasime filme – oleks ma teadnud, et ma ainukesena filme kaasa võtan, oleksin valinud ehk rohkem.. Muidugi, mul oli suur hulk filme välja laenatud ja ma ei saanudki väga valida. Seekord vähemalt ei old saag 3 plaanis, ega ka ükski teine osa sae filmist, küll aga räägiti terve tee sellest.

Meie majakesed on seekord kõrvuti, eelmisel aastal pidime ühe seltskonna juurde külla minekuks ikka päris pika teekonna ette võtma. Seekord on asi lihtsam. Meil juba mitmed külalised käinud, nagu arvata oligi, saab meie maja siin üks populaarsemaid ilmselt olema. Seltskonnast oleneb loomulikult, aga meil on siin wii ja hetkel ka wifi, mille paroole me küsimas käisime. Tasuta anti, naeratasime koerale vist õigesti:) Muidu maksab nädala wifi 200 sek-i.

Ka seekord on meil siin majas üks osav kokapoiss. See, kas kannatab ka eelmise aastaga võrdluse välja – neid eelmise aasta hõrgutisi meenutame siiani tänutundega – selgub siis nädala jooksul.

Lugesime saabudes ka üle, mida ma peaksime tegema korda, kui me poleks tellinud koristusteenust. Seal oli muuhulgas kamina puhastamine. Ja no meie seda kaminat ei leidnud igatahes. Teistel ka pole. Aga saun on meil see eest. Kuigi sinna napilt napilt üldse mahub kahekesi, mugavam on üksi. Ja naelad pingi küljes lähevad kuumaks. Et võibolla mõni asi on tsipa kehvem siin, kui Norras aasta tagasi (nagu ntx teleka suurus ja kamin..), aga üldmulje on, et siin on palju mõnusam. Teisalt see kohapeal olek võibolla võimendab neid emotsioone. Aga no seegi on parem, et seekord oleme kõik lähestikku ja lisaks peaksime kohe hommikul saama kodu ukse juurest mäest alla sõita.

Kui meil seda internetti veel jagub edaspidi ka, siis plaanin ikka värskeid pilte ja uudiseid lisada.

Ja siis väiksed meenutused piltide abil (mul on tõsiselt hea meel, et ma mitu kaamerat kaasa võtsin.. siin on niii ilus):