Jäin täna olude sunnil linna. Autol on külmaga aku ära surnud ja isegi signa ei läinud hiljem peale, kui ma olin loobunud üritamast ja otsustanud linna jääda. Vähemalt homseni.
Homme selgub, kas uut akut vaja või aitab laadimine. See oleks ka jama, kui sõidan maale ära ja siis tagasi linna ei saa. Või veel hullem, kui tee peale peaksin jääma.
Aga vähemalt lume alt kaevasin ta lõpuks välja. Oligi veider vaatepilt, et ainukesena meie hoovis mu auto lume all peidus. Juba kolm nädalat niiviisi.
Vähemalt uksed polnud kinni külmunud. Seegi hea.
Ma muidugi mõtlen, kas peaks auto uksed lukust lahti keerama.. et kui pätt tuleb ja näeb, et signat pole, siis lööb ju akna sisse. Ukse lahti jätmisel jääks eeldatavalt aken terveks. Ja muidugi oleks vist pidanud maki paneeli ka peidukast ära võtma, igaks juhuks.
Varsti unustavad kassid mu ära, kui ma nii harva neid näen:( Nemad ju ei tea, et ma neid unes näen vahel.
Hea uudis on see, et kedagi pole kodus. Need vähesed korrad, kui ma linnas olen olnud, on ikka üks naabritest ka kodus olnud. Ja loomulikult see, keda ma ei salli. Täna on vaikus. Vein ja filmid. Perfekto.
