Mõne aja pärast võin vist oma hommikut alustada lauluga “15 magamata ööd”. Täna oli siis järjekorras neljas öö magamata. Tööle keskendumist see eriti lihtsaks ei teinud. Ja just täna oli vaja päev otsa koodikirjutamisega tegeleda. Kuna see uimase olekuga väga ei õnnestunud, pean homme jätkama.
Eile kartsin küll, et veedan unetu öö hoopis Tsehhi õlledele mõeldes. Nimelt rääkis sõber plaanist, mis tal suveks on tekkinud (selline tripp). Tegelikult on meil sarnaseid plaane varemgi olnud – minna autoga Tsehhi või vähemalt Lätti, nädalaks-kaheks tsillima, aga need plaanid on seni teostamata jäänud. Ja ega ma enne seda usu, kui asjad auto peal ja sõiduks läheb. Aga muidugi siis ei saa ka veel kindel olla – kunagi ju üritasime peaaegu sama seltskonnaga Euroopasse hääletama minna – Pärnuni jõudsime. Edasi poleks neljast kolm enam minna saanud – üks kõrge palavik ja 2 läbiligunenud passi. Noh, ju siis polnud ette nähtud tookord. Aga seda “reisi” ei unusta küll kunagi ja passi pakin edasipidi väga hoolikalt:)
Noja, kui mind ei koondata, siis peaks ma suvel olema jälle võimeline mõnd trippi endale lubama. Hetkel Türist kaugemale ei kipu, kuigi aega justkui on piisavalt. Aga no nüüd ei jõua seda suve kuidagi ära oodata.
Kell 10 oleks vist paras aeg magamaminekut proovida. Äkki seekord õnnestub siis juba ühest või kahest magama jääda… ma lihtsalt ei saa aru, kuhu see väsimus õhtul kaob, mis mul päev otsa tööjuures on.
