Kaks päeva tööl käidud. Esimese tööpäeva esimestel minutitel juba tundsin, kuidas tööstress pead tõstab. Ilmselt oli puhkusele minek viga. Või siis sealt liiga vara tagasitulek. Mitte, et ma puhata poleks saanud, aga see tööde hulk, mis kahe nädala jooksul valmis peab saama, tundub lihtsalt üle jõu käiv. Ajalises mõttes. Aga eks näis, ma olen tähtaegade saabumisel ennegi ülikiirelt suutnud asju valmis teha, sest lihtsalt peab ju.

Puhkuse plaanid jälle päris nii ei õnnestunud nagu plaan ette nägi – ehk siis taas me Peipsi äärde ei jõudnud – lõunasse aga jõudsin, Tartusse, Põlvasse ja Äksi ja ei ole tunnet, et oleks justkui midagi nüüd katki. Pealegi oleme selle kambaga suuremaidki plaane pidanud ja need pidevalt kukuvad läbi, see oleks ikka tähistamistväärt sündmus, kui mingi suurem plaan meil õnneks läheks:)