Nädalavahetusse ikka elamusi jagus, kuigi suurema osa ajast ma üritasin köhaga võidelda. Seni tulemusteta. Ei sobi mulle see jahedam kliima, kohe on haigus platsis.
Huvitav, et seekord olen veel suutnud vältida suuremat osa muudest külmetusnähtudest, köha on põhiline, aga see on ka nii võimas, et piisab sellestki, et olemist kehvaks teha. Tahaks väga loota, et kui see köha kord lõppeb, ei alga nohu. Tavaliselt nad ikka käivad korraga ära, või siis kordamööda aga kohe üksteise sabas. Ja tegelikult esimesed nohu tundemärgid vist ongi juba kohal..
Ma olen päris suured summad apteeki jätnud nädalavahetusega ja kasu ei paista miskit olevat. Või siis väljendub see kasu selles, et asi veel hullem pole.
Igapäevane väike peavalu on kah mind neljapäevast alates saatnud, sel võib olla seos köhaga, aga täna vahetasin igaks juhuks kontaktläätsed uute vastu välja – ka nende aegumine annab endast peavaluga mõnikord märku.
—-
Neljapäeval maale sõites oleksime peaaegu näinud pealt laupkokkupõrget. Üks imbetsill arvas, et võiks teha pikast autoreast möödasõidu ja nii, et ikka kõige esimeseks tuleks. Mis siis et vastu juba autod tulid. Ta ei old sugugi seda nägu, et oma ritta plaaniks tagasi minna. Vastutulev veok igatahes tõmbas juba teeserva nii et tolmas, ja see asja päästis. Mina olin paar autot sellest võimalikust kokkupõrkekohast tagapool ja oleksin ilmselt pidama saanud, aga kes teab, kui kaugele need kokkupõrkavad autod (ja neid kandidaate oli seal ilmselt 5 tükki vähemalt) oleksid lennanud. Ja minu taga olev masin võibolla poleks pidama saanud ja tema järel oli veel pikk rida.
Asi toimus Kohila Statoili juures ja päris mitu autot pööras peale seda intsidenti bensukasse – karta on, et osa läksid värisevate käte/jalgade tõttu peatust tegema.
See tropp aga oma vägitegusid sellega muide ei lõpetanud. Kohe kui ta oli napilt pääsenud kokkupõrkest, tegi ta järgmise möödasõidu, samamoodi vastutulevad autod üsna lähedal. Seekord nii napikas polnud.
Ma helistasin kohe ka politseisse, et potentsiaalsest mõrtsukast teada anda, aga kahjuks polnud mul midagi peale auto värvi ja keretüübi kohta öelda, lisaks sellele, et vanemat tüüpi auto oli. Asi toimus ju siis, kui auto oli juba minust möödunud ja igat möödasõitvat autot ei vaata ju selle pilguga, et ta kohe mingi sigaduse teeb.
Aga jube mõelda, et sellised jobud sõidavad ringi ja kui ei märka õigel ajal auto detaile, siis ei saagi midagi teha, sest mille järgi politsei siis püüab neid..
Aga sellega see jama veel ei lõppenud. Kogu selle jama teine osaline oli see auto, mis selle pika pika rea tekitas. Kord sõitis 90-ga, kord 70-ga. Ja lõpuks sain ma ise ka päris pikalt selle tropi sabas sõita. Kui lõpuks mööda sain, ootasin, et näen roolis mingit penskarit või noort tibi, aga hoopis noor poiss istus roolis. Vahtralehti näha ei olnud. Müstika.
Aga eniveis, ma tean kuivõrd närvi sellised venijad ajavad, aga see ei õigusta siiski selliseid manöövreid nagu eelkirjeldatu tegi.
Ja ega sellega idiootide paraad selleks nädalavahetuseks lõppenud polnud. Eile linna sõites sattus taas mitu tigu teele, kes kuidagi ei suutnud üle 80 sõita. Noja üks vasakpöörde tegija keeras mulle ette nagu poleks üldse vaadanud, kas kuskilt mõni auto on tulemas. Ja siis jäi ka teo kombel venima.
Positiivne oli see, et ma taas ilusti parkima mahtusin. Ilmselt nüüd mõnda aega tulen pühapäeviti varakult linna.
—
Rattaga ma sõitma nädalavahetusel ei jõudnud, ikka selle va köha pärast. Ilma oleks olnud küll seekord. Aga jõudsin kitarri mängida (GH World Tour oli päris hea ja seekord oli juba raske kitarri käest panna) ja reinstalli sain ka tehtud. Osa programme on veel installimata, aga küll need ka jõuab.
Muidugi kui olin ühe läpakaga lõpetanud, pidin lastele teisest läpakast multikaid panema ja siis see otsustas, et tema ei tunnista klaviatuuri. Ei saanud kuidagi parooli kirjutada ja jäidki multikad vaatamata – õigemini kupatasime laste vanaema lauaarvuti juurest ära ja panime multikad sinna.
Mõne aja pärast, kui mõtlesin, et võtan teise läpakaga ka reinstalli ette, et ehk klaver tuleb koju, aga selleks hetkeks oli klavitatuur jälle töökorras. Sellest arvutist muidugi muud polegi oodata, sinna ju sai kord mullitaja vett peale kallatud ja aegajalt annab tunda.
Tegelikult vajab ka lauaarvut reinstalli, aga seda ei pea ma ise ilmselt tegema. See reinstall on üks tüütu ja aeganõudev töö.
