Täna sai ära vaadatud film “Elu on ime”. Kiisutajale jälle suurimad tänud piletite eest.
Enne filmi sai planeeritud üks kohtumine ühe vana sõbraga. Sai kokku lepitud kellaaeg ja see, et “teised tulevad hiljem”. Tegelikult päris nii ei läinud. Aga head_vana_aasta_lõppu saime siiski ära öeldud, olles eelnevalt Kiisutaja õlle järele saatnud. Pärast selgus muidugi, et meid on nähtud:P Ja varsti saabusid ka ülejäänud kinolised.
Film ise oli väga lahe. Tiba pikaks venis, aga mõne muu filmi puhul oleks see filmi pikkus ka häirima hakanud. Tele2 oskab filme valida küll. Viimati nähtud “Väike Susie” oli ka väga lahe. Loodetavasti traditsioon jätkub.
Pärast filmi istusime korraks ka Woodstocki maha, et vana kambaga veel enne aastavahetust 1 õlu teha. Kõiki küll kahjuks kohal ei olnud ja mõni pidi ka fantaga leppima, aga mõned Põlvakad sattusid parajasti Tallinnas olema ja vedasid suurest väsimusest hoolimata ka end kohale. Väga tore oli. Woodstock oli muidugi suht võõraid nägusid täis. Ei saa ikka nii kauaks sealt eemale jääda, kodu muutub võõraks.
Ja tõsiselt jama, et homme peab tööle minema. See tähendab, et kui ma ei taha samas olekus olla [uimane ja väsinud..] nagu täna, siis kobin kohe magama. Mis muidugi ei välista samasugust olekut.
Homne Tartuplaan on endiselt parim plaan, mis seni tekkinud. Või noh, ütleks, et lausa ainuke:) Ja mingil hetkel selgus, et üks sõbrants ka Tartu poole minemas. Kui mainisin, kuhu kanti lähen, tekkis hulk küsimusi, kuhu täpselt, mis nimed on. Selgus, et see kant sõbrantsile vägagi tuttav. Ja kui ta nüüd meile transpordi leiab, siis ilmselt saadetakse mind kuskile naabrite juurde mingit üllatuspakki viima:) Maailm on endiselt väike.
