Reedest tööpäeva jätkus umbes kaheks tunniks (väga suur mõte oli sinna kohale ronida..). Kuna autot me ei leidnud, tormasin kohe peale tööd bussipileteid ostma. Ja loomulikult peale piletite ostmist selgus mingil hetkel, et oleks ka autoga saanud. Noh, nagu sõbrants ütles, et kui me ise teineteise jaoks aega ei leia, siis saatus teeb seda.
Mina, nagu ikka, jäin suht hilja peale.. et piletid ka olemas, mis siin ikka kiirustada. Aga vedas, et viimasena ei jõudnud, sest bussile oli müüdud üks pilet rohkem, kui bussis kohti. Rahvas selle intsidendi tõttu vennastus ja siis üks tibi mingil hetkel loovutas ka oma koha viimaseks jäänud noormehele, et istuda põrandale oma sõbranna lähedusse.
Sihtkohta jõudmiseks pidin veel natuke bussiga ja siis veel autoga sõitma. Ja siis kommenteeriti minu kohalejõudmist veel, et kuni viimase hetkeni keegi seda tegelikult ei uskunud. Mis siis, et ma ise selles plaanis üsna kindel olin.
Külapeal oli nii palju süüa, et joomine üldse ei õnnestunud. Söök oli kogu kõhuruumi enda valdusse saanud. Aga samas suutsin ma õhtu jooksul nelja erinevat alkoholi tarbida. Õnneks väikestes kogustes, muidu oleks hommik võinud kole olla. Seekord polnud isegi pohmelli poega läheduses. Ja tänu varasele ärkamisele hakkas uni muidugi juba enne keskööd kimbutama. Aga muidu, õhtu möödus hea seltskonna ja televiisori seltsis.
Mingil hetkel sain teadlikuks faktist, et Tartus on lumi maas. Kui hakati lumesõjast rääkima, küsisin, mis sõda, lund ju pole. Vaadati mind kui idikat, et mismoodi ei ole. Tuli välja, et oli küll lund. Hulgi. Aga Tallinnas ju polnud ja ma olin vist lumelootuse maha matnud ja aju ei võtnud seda infot vastu. Siin ju sadas neljapäeval hoogsalt vihma.
Järgmisest päevast suurem osa sai ka veel külas oldud ja siis tuli idee, et läheks Tallinnasse Tagasi. Mul lihtsalt pole püsivust mitu päeva külas istumiseks. Ja Türile busse enam ei läinud ja bussipilet oli ka sinna pea sama kallis, kui Tallinnasse. Aga jõudsin vaevalt Tartust välja sõita, kui vend helistas ja ütles, et nad võtavad mu Mäost peale ja ikkagi Türile minek. Mõeldud tehtud. Nii sai ka lähemad sugulased ja kassid uue aasta puhul tervitatud.
Ups, ja lubadused jäid kõik andmata. Nimelt, ükski neist ei tulnud meelde. Siiani pole tulnud.
****
Täna käisime vaatamas ühte vähestest söögikohtadest Türil. Muidu hubane ja kena ja isegi tundus, et mõned toidud on head. Hinnad on suht Tallinna tasemel (konkurentsi ju pole) ja müüjatsikk oli kole kurja näoga ja suhelda ei tahtnud ka eriti. Kusjuures puuviljadest ja salatitest on huvitavad arusaamad. Ühe puuvilja salati kohta küsisin, et mis puuvilju see sisaldab. Vastuseks sain, et pirni ja tomatit. Hmm.. mind võttis suisa tummaks. Kas see on see eurostandard, et tomatid, kurgid, porgandid jne. on kõik puuviljad? Ja toorsalat, mis mu pelmeenide kõrval olema pidi, koosnes ainult viilutatud kurgist. Ja pelmeenide kõrvale oli ka kaste. See oli tegelikult hapukoor, mis oli ketshupiga segatud. Ma oleksin küll ainult hapukoort sel juhul soovinud. Ja poolikuid portse ei anta. Sellised lood siis seal. Tundub, et iga asja peaks üle küsima, aga no kuidas sa küsid, kui sind kurja näoga põrnitsetakse. Vähemalt teised said normaalsed söögid. Aga mina teen ju alati valesid valikuid. Niigi on otsuste tegemine raske, ja kui siis otsustega veel alt minna, siis seda raskem see on.
Ja kiisude ralliauto tõi meid täna Tallinnasse:)
****
Ja meeldejätmiseks veel üks tarkusetera:
Uuel aastal uue hooga
korduvad kõik vanad vead,
kes on olnud väiksed põrsad,
nendest saavad suures sead.
HAU! (HUA!)
