Eile vaatasime ära paljukiidetud “Day after tomorrow”. Pärast hakkasin hirmuga mõtlema, et miks see meie vihm juba ei lõpe? Äkki ongi see väike hoiatus enne suuremat tormi. Viimasel ajal ongi ilmastikunähtused meie olude kohta liiga karmiks läinud. Edasi saab ju vaid hullemaks minna.
Siis üritasime veel vaadata “Mullholland Drive´i”. Selleks ajaks oli juba mitu veini joodud ja kell ka palju. Ja siis saigi see kuidagi poolmagades ära vaadatud. Suht kehva on ikka filmi vaadata, kui vahepeal silmad ise kinni lähevad. Tea, kas see on vanusega seotud. Vanasti ei olnud probleemi öö läbi üleval olla. Ja ma pean end endiselt ööinimeseks. Aga jah, jälle läks filmist mingi osa kaduma. Eelmisest vaatamisest oli ka nii palju möödas, et vaid mõned üksikud kohad tulid tuttavad ette. Tundub, et peab uuesti vaatama, soovitavalt ärkvel olles.
Ja ma sain nüüd Potteri kuuenda osa paberkujul. Olingi juba loobunud selle pdf-versiooni lugemisest. Liigselt palju aega oleks pidanud arvuti taga veetma. Ja mul vist pole hetkel selleks püsivust. Kuigi viienda osa lugesin niiviisi ära.
Ja tänane saun õlledega tekitas jälle korraks tunde, et tegelikult on elu ilus. Vähemalt aeg-ajalt. Tuleb vaid need hetked üles leida ja nautida.
