Turbotigu


Vabadust..

Ülilõbus õhtu. Töölt otse linna ja sealt igale poole, kuhu jalad kandsid. Ja nad kandsid alguses viru keskusesse ja siis vonkraali ja siis saksa õlletuppa. Ja sinna kanti nii mõnegi inimese jalad veel lisaks. Ja kokkuvõttes oli ikka väga lahe seltskond. Isegi herr presidente oma naisega olid kohal (küll vaid pabernukk-kujul, aga siiski..). Neid sai tänasest ekspressist välja lõigata. Kahe paari kääride olemasolu tõttu õnnestus meil lõikamistöö edukalt. Isegi mõned riided saime lehest kätte. Iiri kohv ja rumm teega tegi küll lõpuks olemise uniseks, aga see võis ka sellest olla, et hommikul oli tööpäev.
Aga õlletoas toimus suur vennastumine. Kõik kes saabusid, said teretatud, ja kõik lahkujad said headaega sooviga minema saadetud. Lõpuks olime veendunud, et oleme kõik inimesed minema hirmutanud. Aga ikka tuli neid koguaeg kuskilt juurde. Tagatoast vist..
Vahepeal tekkisid mõnele Põlva plaanile lisaks ka Rakvere plaanid. Näis, kes võidab. Võibolla jõuan vaid Türile oma uut sugulast vaatama. Ta peaks juba kohe-kohe saabuma. Päev otsa sai teadmatuses oldud ja parimat loodetud. Mingil hetkel selgus, et õde üritab seda sündmust natuke sättida. Et oleks ikka vaba päev:)
Aga uni on mind kiusanud juba mitu tundi. Ma arvan, et aeg oleks talle järele anda..
Kui hea, et homme on vaba päev. Loodetavasti ei tule kuri pohmakas külla.


Posted

in

by

Tags: