Ma nägin täna ilusat unenägu. Ükskord varem nägin samal teemal ja see tekitas ikka terveks päevaks hea tunde. Mis siis, et seda päriselt ei olnud. Ja väga raske on end ärkvelolekusse lülitada, kui need head emotsioonid su meeled on vallanud. Lihtsalt, tahaks seda koguaeg mäletada ja endaga kaasas kanda. Üles ärgates see tunne tavaliselt kaua ei püsi. Võid ju mäletada, aga see pole enam see. Tahaks kordust.
Ma tean küll millest see tuli. Ma arvan, et nüüdsest peale on mu unenäod üldse ilusamad. Ja mitte ainult unenäod. Sest mul on nüüd üks asi vähem, mille pärast oma pead vaevata. Ja see vaevas mind ikka päris hullusti. Aga noh, küll ma leian uued asjad, mille pärast muret tunda:P
Vähemalt, ei ole ma kaotanud oma oskust teha asju, mille peale enamus inimesi ütleks, et nemad seda ei teeks. Sellepärast ma eriti kelleltki nõu ei küsinud ja ei rääkinud kah, et tegin, sest aimasin reaktsioone. Endal on väga hea tunne, isegi ei raatsi jagada seda. Hoian veel natuke seda endale ja naudin oma hingerahu, mis selle teoga kaasnes:)
Tegelikult ei saagi liiga tihti häid unenägusid vaadata, muidu võib unesõltuvusse sattuda. Kes siis enam üldse ärkvel olla tahaks.
________________________
*v.a. juhul, kui tegemist on õudusunenäoga
