Hommikul äratuskella kuuldes hakkasin mõtlema, et kas ma ikka kuulsin õigesti ja et huvitav, kas täna ikka pühapäev ei ole. Vaatasin telefoni sees olevast kalendrist siis igaks juhuks üle, et mitte ilmaasjata ärkamisega vaeva näha. Oh seda üllatust, kui avastasin, et hoopis teisipäev. Nii juhtub, kui eelmisel päeval liiga vara ärgata, õhtul liiga sooja vee sees liguneda ja veel poole ööni raamatut lugeda. Aga võibolla oli see 1,5 h shoppamist hoopis liiast?
****
Hommikul tööle jalutades hakkas silma üks välireklaam, millest jõudsin lugeda pealkirja “Ei repressioonidele!”. Juba sellest ühest pilgust piisas, et veenduda, jälle on keegi ebaõnnestunult vaimukas püüdnud olla. Esiteks juba idee ise. Ja mida üritatakse: loomulikult teisi laimates ennast upitada. Nõme. Püüdku parem ise miskit ära teha ja siis teisi kritiseerima hakata. Nagu lasteaed. Mänguloomad ja rullnokad on ka ju olulisel kohal nende reklaamides. Ei olegi vist miskit imestada nende võtete üle.
Comments
“The Masterplan” on saanud 3 vastust
No just, ma olin ka parajasti teed ületamas, ei hakanud ootama küll järgmist rohelist tuld, et saaks läbi lugeda midagi, mille pealkiri juba tekitas negatiivse emotsioon..
ja teisi sõimata on ullult lihtne:)
Viimasel ajal silma jäänud printreklaamidest on pärl ikka Krediidipanga aknal asuv “Tuupur võtab õppelaenu Krediidipangast” WTF???
Repressioonireklaami nägin vilksamisi ka eile sõidutunnist tööle tormates. Kas ma peaks tõesti seisma jääma ja selle peenes kirjas teksti ka läbi lugema? Külma tuulise ilmaga? “I’m so busy and important”, et mul ei ole sellisteks asjadeks lihtsalt aega. Aga ma ei ole ilmselt ka päris säästumobiilioperaatori sihtgrupp…
lihtsam teist saamatuses sõimata kui ise miskit ära teha. asi ilmselt selles.