Mainisin viimati, et kolmapäeval sain oma teise töö peaaegu valmis. Tegelikkus kujunes selliseks, et alles täna sain valmis. Eks ma alguses lootsin, et need viimased osad teeb seal kohapeal keegi, aga kõigil oli ikka veel kiire ja nii ma sain siis ülejäänu kah enda kaela. Ja ega mul selle vastu ju muud midagi polnudki, kui et seda tõmblemist oli ikka liiga palju. Aga veebruaris on mul see eest kaks palgapäeva:)
Praegu on küll üsna tühjad pihud juba, aga õnneks miskit veel krediitkaardil on. Ja kuna ma täna, olles oma kodutööga lõpuks ühele poole saanud, avastasin, et ei oska kohe kogu selle vaba ajaga miskit peale hakata, läksin lõpuks kaubamaja tehnikamaailma endale uut kaablit otsima. Et mida muud selle viimase vaba rahaga ikka peale hakata. No mul ju see häda, et ma kipun muudkui unustama, et mul see või too käik plaanis on. Ja kuna oli vaba hetk ja tiba raha ja meenus ka plaan, siis miks mitte kohe plaan teoks teha, et kes teab, millal jälle meelde tuleb. Kaabel muidugi osutus kallimaks, kui ootasin ja ma pole nüüd kindel, kas ma nädala lõpus enam lõunale saan minna. Aga meeldiv teenindus ja müügimehe veenmine, et see töötab kindlasti, veensid mind, et tuleb ära osta. Kuigi teoreetiliselt mul samasugune kaabel juba oli kodus. Aga see olemasolev edastas ainult mustvalget pilti. Mis, nagu nüüd selgus, oli seotud teleka enda settingutega, mitte seitsme pinise kaabli puudmisega nagu ma seni kahtlustasin. Sest uus kaabel edastas ka alguses mustvalget pilti. Aga samas, ma ju mäletan, et ma surfasin neid teleka settinguid ka vana kaabliga läbi ja mitte kuskilt värve ei saanud. Seega ju see uus kaabel ikka parem on. Pealegi üks oluline osa selle kaabli juures oli pikkus. Vana oli nii lühike, et oleksin iga kord pidanud arvuti teleka ette tassima, kui miskit vaadata oleksin tahtnud ja selle jaoks olen ma liiga mugav.
Üks nõme asi oli ka sellel kaablil. Nimelt koosneb see neljast peenikesest juhtmest, mis üksteise küljes ja siis sai neid kaheks tirida, et üks s-videosse ja teine kõlari pessa. A no rsk, hakkan juhtmeid ühendama ja ei ulatu. Kõlaripesa ja s-video pesa üksteisest nii kaugel ja juhet sai ainult ühe plastmassjubinani lahti tirida ja see osa oli silmnähtavalt liiga lühike. Proovisin jõuga tirida seda jubinat ühele ja teisele poole ja ei mõiganud üldse. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui noaga kallale minna. Ja siis ma pusisin ikka vähemalt 10 minutit selle kallal, enne kui lõpuks niipalju läbi sai saetud, et sai ka lahti tirida need tükid. Kuna pilt ja heli mõlemad nüüd töötavad, siis ilmselt ma selle jõu ja ilunumbri käigus olulisi elemente ei vigastanud. Aga see hirm oli küll koguaeg, kui noaga pusisin. Ja nüüd on käed ka veel villis. No kes krt sellist jama toodab, et ei arvesta teatud varuga, mis erinevate arvutite puhul võib vajalikuks osutuda. Aga jah, töötab ja kokkuvõttes ju kõik hea. Nüüd võib siis uurima hakata, et mis head kraami ma oma vilmikataloogi olen kogunud ka.
Oh ja mul õnnestus järjekordselt juhtmest teleka lauaga üle sõita. Viimane selline sõit lõppes teleka põrandale lendamisega, seega ma väga julgelt seda juhet seekord ei sikutanud. Aga kuidagiviisi lauda tõstes ja samal ajal telekat kinni hoides ja kaablit sikutades, õnnestus see probleem ka lahendada. Uskumatu noh.
Ma ei mäleta, kas mul oli tegelikult plaanis midagi muud ka kirjutada, näiteks tööasju kiruda või midagi sellist, aga no see kaabli surkimine oli nii emotsionaalne tegevus, et kohe muud teemad peast läinud.
