Appi, mis unenäod. Kõigepealt käisin vaatamas “Tabamata imet”, kuskil täiesti tundmatus saalis istusin. Aga tegelased olid tuttavad:) Kah saalis. Õde oli ka seal, kuigi ma päriselt planeerisin hoopis teiste inimestega minna. Napilt on veel aega see idee teoks teha. Ainult, et raha on otsakorral. Ja ega haigena ei roni kah üritustele. Ja seda siis mitteunes.
Siis ma lasin ühel tüübil endale kohvi osta, kes mulle natuke raha võlgu on ja keda ma tegelikult ei unes ega ilmsi soovi näha. Ta tegi alguses küll sellist nägu, et tal ei ole üldse raha, ka mitte seda 10 eeku (ma küll ei tea, mis koht see oli, kus nii odavalt kohvi müüakse:)).
Mul on tunne, et hommikul mäletasin ma midagi veel, aga praegu enam mitte. Mis teha, kui töö ei lase kohe hommikul blogimisega alustada, kui asjad veel värskelt meeles:)
Igatahes varsti peab vist kodukontorisse kolima. Palavik on seal piiri peal. On ja ei ole. Nohuga on asi kindel. Ta on kenasti sisse elanud.. Nii või teisiti on kolleegide suhtes ebaaus tõbisena
kontoris viibida. Ja ega nohu-palaviku uimas töötegemine kah väga edene. Õhtusele õllele leidsin kah juba asendaja, juhul, kui õlleplaan tekib:P
