Turbotigu


Sünnipäevalaps, võta veel üks..

Üllatussünnipäev oli tõeline üllatus ja üldse kogu ürituse võib kordaläinuks lugeda. Sünnipäevalaps seisis tükk aega jahmunult ühe koha peal ja seedis seda asja. Mingil hetkel vist isegi jõudis talle kohale:) Igatahes väga lahe. Endal oli ka jube hea tunne, et sai kellegi jaoks miskit teha. Tundub, et ma vist olin algidee autor. Polnudki täpselt enam meeles, aga ju ma siis virisesin palju, et sünnipäevale ei kutsuta. Ise sai veel 25, juba pea kuu aega tagasi. Et järelikult peame ennast ise kutsuma:) Aga kaaskorraldajad olid kohutavalt palju vaeva näinud laua katmisega, sealt ei puudunud isegi tulevärk. Ja lõpuks ometi sai see kauahoitud kingitus ka üle antud. Ja seal peal vedeletud. Ja sinna ka veidi alkoholi poetatud.

Teel koju leidsin ma kassi. Selliseid asju juhtub minuga koguaeg. Et teen kiss-kiss ja kiisule pai ja siis kohe kass arvabki, et on minu oma. Ja nendest lahtisaamine on palju keerulisem, kui nende südamevõitmine. Järgmine kord, kui mõni kass minu läheduses hirmunult põgenema peaks valmistuma, ei ütle ma sõnagi tema rahustamiseks.

Kassile sain vist lõpuks selgeks tehtud, et ei ole vaja mul sabas käia. Ja siis ta istus tee peale maha ja hakkas kurva häälega mjauguma:((( Olles veidi maad edasi kõndinud, vaatasin veel selja taha ja nägin seal juba kahte kassi. Hea, et minema sain sealt.

Mulle kuluks ära miski asi, mis blokeeriks mu silme eest kassikujutised. Välja arvatud, mu oma kasside omad. Neid tahan ikka näha. Aga võõraid, kelle peale süda härdaks läheb, on liiga palju.


Posted

in

by

Tags: