Täna tundsin taas fotokast puudust. Nimelt märkasin vist juba eile vilksamisi üht suurt ja tumedat liblikat, kel heledat tiiva servas. Täna märkasime jälle üht sellist ja ka naabrimutt rääkis, et tema hoovis ka üks. Millegipärast üritas see meie hoovi oma ka meile tuppa trügida. Juhatasin ta viisakalt välja igatahes, et ta lõksu sinna ei jääks.
Ma ei mäleta küll, et ma varem esiteks nii suuri liblikaid oleksin näinud ja teiseks, sellise mustriga. Ikka on sellised pisikesed ja, kas lihtsalt kollane, valge või tavaline kirju liblikas, kelle nägemisel siis suve hakul kilgatakse, et milline suvi on tulemas. Nüüd aga suvi läbi ja ei teagi, kas nüüd võiks ennustada suurt ja tumedat sügist, kuldse serva ja siniste täpikestega:)
Pilt pole jälle suurem asi, telfoni värk noh, aga aimu peaks saama ikka. Pidin ikka väga lähedale liblikale roomama. Ta eriti ei kartnud ka. Tuul lihtsalt ei lasknud tal päris liikumatult poseerida.
