No vot, kell on kaks saamas, esimene tööpäev peale puhkust on vaid seitsme tunni kaugusel ja mis mul puudu on, on uni. See on see puhkuse ajal ööinimese mängimine. Siis, kui vaja lõpuks normaalsel ajal magama jääda, siis ei õnnestu. Ja ega ma ju selle nimel täna varem ärgata ka üritanud.

Viimase nädala lõpus suutsin lõpuks ka emaga tülli minna. Seni saime väikeste nääklemistega hakkama. Aga ma tunnistan, ma ise vist võtsin tuurid alati kergelt üles. Lihtsalt tal on nii kohutavalt palju probleeme ja minul liiga vähe kannatust, et ma päevad läbi ühte ja sedasama joru jaksaksin kuulata. Ja kuna ta mu närvid on juba ära söönud, siis seda kiiremini ma viimasel ajal ka ärritun ta peale. Õnneks nüüd saab nädalakese rahu jälle. Aga nüüd on endal igasuguseid muresid. Näiteks pole ma veel leidnud uusi kommuunikaaslasi ja lisaks on see korter, mille ostuplaani tegin, vahepeal kinnisvara portaalidest ära kadunud. Ja ega ma nüüd jälle enne osta ei taha, kui samaväärse leian. Või vähemalt sellise, mille peale mul ikka tekib kohe tahtmine sisse kolida. Muidu ei ole ju ostmisel mõtet. Võin samahästi siin odavas kommuunis edasi tiksuda. Odav on ta muidugi sel juhul, kui ikka uued naabrid leian.
Naabritest rääkides, üks on tänaseks juba uude kohta ümber kolinud, teine ootab veel voodi saabumist. Aga ma pean veel ilmselt mõningaid asju meelde tuletama neile igaks juhuks. Sest ma ei tahaks kohe kindlasti dzinni pudeleid (mida ma isegi kapiotsast alla ei ulatu võtma) ja pesupulbri pakke hakata prügikasti tassima, sest selle prügi tekkimises pole ma osalenud ja neid on nii palju, et enda peale ma seda ei taha. Esmapilgul tundus veel, et ühed mu klaasid on kadunud. Alles oli neist vaid see, mis minu toas oli. Kui neid nüüd osavalt peidetud pole, on nad ilmselt ära kolitud. Klaasifriik nagu ma olen, ei salli ma sellist asja kohe mitte:) Eks homme selgub, täna polnud küsida kelleltki. Üht raamatut kahtlustan ka olevat teises toas, seda saab kah siis veel täpsustada. Et vist on hea, et nad mõlemad enne mu puhkuselt saabumist ära ei kolinud. Praegu veel võimalus miskit üleliigset kaasa anda ja mõnda asja tagasi küsida. Ega ma ei kahtlustagi tegelt, et keegi miskit meelega pihta on pannud. Lihtsalt kolme aastaga mõned asjad võivad ikka meelest minna, mis kelle oma on. Külmkapis on meil küll aegaajalt asjad segamini läinud. Mingi väike riiulite süsteem on õnneks suuremast segadusest säästnud. Aga samas, ma olen oma asjade suhtes vist üsna tundlik ja teadlik, mis minu oma, seda ma üldiselt ikka mäletan. Aga noh on siin elades ju nähtud, et osadel pole lihtsalt teiste inimeste omandi vastu mingit austust, seega ma ei imesta, kui nad näiteks ka endi asju meeles ei suuda täpselt pidada. Samas, kahtluse korral oli neil iga kell võimalus mult üle küsida. Aga mis ma siin ikka spekuleerin, küll ma homme uurin täpsemalt üle kõik.

Lahe on see, et täna sain ma täiesti juhtmevabalt arvuti voodisse veetud. Avastasin nimelt, et meie trepikotta on üks lukustamata wifi tekkinud ja jätsin siis oma kaabli kenasti laua juurde. Eks siin neid wifisid on teisi ka, aga nende signaalid on veidi nõrgemad ja pole viitsinud nendega mässata.

Ahjaa, eile sai ju sünnipäeval käidud. See suvine juubel, mis tegelikkuses oleks pidanud toimuma talvel. Aga mis seal ikka. Nüüd on siis asi tehtud:)
Sai siis eile korra linna sõidetud, sõber auto peale võetud ja edasi Tallinna lähistele metsavahele pidusse mindud. Seda me polnud muidugi kutsest välja lugenud, et maskeerituna oleks pidanud kohale ilmuma. Aga tühja sellest. Seda ka polnud mainitud, et imiku peaks kaasa võtma. Nii me siis seal olime masekeerimata ja peaaegu ainukesed, kel polnud imikut kaasas. Sünnipäevalapsel ka pold, tema laps juba kooliskäija. Et siis võite arvata, kas terve see õhtu käis seal üks nunnutamine ja kussutamine jmt. imikutega seonduv. Kusjuures mul ju otseselt laste vastu pole midagi, eriti kui nad mulle armsalt naeratavad, aga nii palju korraga oli ikka liig – ei old eriti sünnipäeva moodi see üritus, pigem emmede kokkutulek, kuhu nagu oleksime kontvõõraks sattunud. Ega seal õhtu jooksul palju muid teemasid siis ka polnud ja mul oli päris igav, kui aus olla. Noja siis mammad pakkisid end kella 9 paiku kõik kokku ja sõitsid ära linna. Me olime algselt plaaninud, et üritame varakult minema hiilida vaikselt, aga kui kõik nii vara ära läksid, siis mõtlesime, et olme ikka tiba veel, et kogu pidu otsa ei saaks kohe. Tunnikese siis pidasime vastu. Vahepeal ilmus veel üks imikuta noormees ja siis oli seal lõkke ääres juba üsna mõnus chillida. Aga äraminekusoov oli siiski tugevam chillimise soovist, seda enam, et mis chillimine see kainena üldse on. Jõin õhtu jooksul kaks alkovaba pisikest õllet ja siis sai isu täis. Viskasin sõbra linna ära ja mõni minut enne keskööd olingi tagasi kodus. Sõita oli ju tegelikult mõnus, kui see välja arvata, et väljas on nüüd ju pime. Seekord nägin põhiliselt elusaid rebaseid ja kasse tee äärtes.

Tegelt oli ju kasulik käik kah. Takso mängimise eest sain ma omale päris mitu Läti õlut ja lisaks laenuks trummi (trumm oli mulle tegelt lubatud juba varem, aga seekord sain ta siis ise kohe kaasa võtta). Samasuguse trummi, mida ma oma eelmise tööjuure bändis mängisin. Nüüd on siis lihtsalt uut bändi vaja. Esialgu jätsin trummi maale, sest linna korteris on naabreid siiski omajagu, keda see trummitagumine võib ärritada. Maal on vaid ühed jobud naabrid ja need ei kohku tagasi kesköise puude saagimise/lõhkumise ega ka diskotamise ees. Oleme ikka aegajalt politseisse teatanud, aga no endal on imelik iga nädal helistada. Aga need on jah eriti hullud ööinimesed. Isegi majapidamistöödega tegeletakse kell 2 öösel. Sel juhul oleksid nad ikka päris oma maja pidanud ostma, siis nad ehk ei häiriks teiste öörahu. Aga no mis sa idiootidest tahad. Ma hetkel näiteks kahtlustan, et nad on mu kassi kividega loopinud. Üks kassidest saabus ühel hommikul longates ja teeb kurja häält, kui teda puutuda. Ilmselgelt on kuidagi viga saanud. Ja arvestades mu naabrite loomamõrvamise kogemust, siis mis see paar kivi kassi pihta siis ära ei ole.
Selle teemani ma nüüd jõuda ei plaaninud, aga millal ma enne ette olen planeerinud, mis mula ma välja ajan. Tegelikult plaanisin ma ju magada, aga und pole endiselt. Järgmisena võtan ilmselt raamatu ette.