Mu õudvana arvuti otsustas ükspäev, et aku on nüüd omadega õhtal, ja et ma võiks selle välja vahetada. Juhtmega ta küll töötab ja arvuti ise on oma vanuse kohta ikka endiselt tubli. Aga no aku peab ka ikkagi olemas olema. Nii, et otsustasin üle pika aja taas internetti shoppama minna. “Minna” on muidugi palju öeldud, ma tegelikult ju kuskile ei läinud vaid istusin laua taga ja logisin ebay-sse sisse.
Leidsingi ebay-st sobiva aku. Sai tunduvalt soodsamalt, kui Eestis poodides ja ka internetipoodides pakutakse. Ja mis mulle eriti meeldis, oli see, et kolmapäeval Inglismaalt tellitud aku oli reede hommikuks kohal. Muljetavaldav kiirus. Kahtlustan, et Eesti sisesed pakid liiguvad aeglasemalt.
Tegelikult ma heameelega ostaks kõik asjad netist, sest poes käimine on ilgelt tüütu. See võtab alati jubedalt aega ja lisaks on veel tavaliselt toidupoest tagasi tulles kott üsna raske ka – oma viga muidugi, et ma üldse autoga sõita ei taha. Riidepoodides riiete proovimine on ka päris tüütu, aga aegajalt siiski on vajadus mõne uue asja järele.
Ja minul on osturetkedel alati see probleem, et ma ei suuda otsustada. Kas võtta see või teine toode ja kas üldse võtta – selle osas muidugi internet ei päästa, vaid niipalju, et ma võin hiljem uuesti sinna netipoe lehele minna ja edasi mõelda, päris poodi ma pidevalt tagasi minna ei viitsiks.
Mõnikord on hea ka, kui otsustada ei suuda. Näiteks üritasin ma nädalavahetusel omale uut dushikardinat ja vannitoa vaipa osta, aga ei suutnud kuidagi otsustada, millist valida ja hind oli ka üsna suur, et no suvakaid ei tahtnud võtta. Niisiis lükkasin selle otsuse edasi ja läksin mõned päevad tagasi teise poodi sama plaaniga. 100 protsenti see käik ei õnnestunud. Leidsin küll mõlemad tooted ja tunduvalt soodsamalt. Sain ka suurema sieseheitlusta valikud tehtud (okei, seekord oli abiline kaasas, kes küll üldse ei tahtnud aidata otsustada, aga no piisas sellestki, kui ta mu valikud heaks kiitis).
Koju jõudes selgus, et vaip sobib mu vannituppa suurepäraselt, aga dushikardina mõõtudega panin puusse. Ma olin poes küll vaadanud, et mis need mõõdud on ja hakkas silma, et kõigil on samad standardmõõdud ja ikkagi õnnestus mul välja valida selline, mis oli teistsuguste mõõtudega ja just sel hetkel ma enam mõõtusid ei jälginud. Aga kuna see oli ikka tunduvalt odavam, kui esimeses poes oleks olnud, siis ma nüüd hullusti ei põe selle ostu pärast, lihtsalt pean uuesti selle poeretke ette võtma. Seekord vähemalt juba tean, mida otsida ja otsustamisele enam nii palju aega ei kulu.
Netipoodidest veel rääkides – mul on ka kasutaja osta.ee-s olemas, aga ma pole sealt ühtegi ostu veel teinud ja lisaks olen ka parooli ära unustanud. Vahel harva tsekkan neid osta.ee pakkumisi, sest on mõned asjad, mida koju tahaks ja mis poes on üsna kallid. Aga siiani pole sealt midagi enda maitsele ja sobiva hinnaga leidnud.
Mis aga selles keskkonnas silma hakkab, on see, kuidas osad üritavad müügiargumendiks panna selliseid sõnu nagu “super”, “superilus”, “imeilus”, “imearmas”.. jne. Sellised kuulutused ma välistaks esmasjärjekorras, kui ma kunagi midagi sealt osta plaaniks. Ma tahaks ikka toote kirjeldust lugeda, mitte seda emotsiooni, mis müüjal tolle tootega seoses tekib.
