Tegelikult on kõik juba siin öeldud.
Võib loota, et mu enda kirjeldus olnust, ei tule seekord väga pikk, sest mida hiljem kirjutada, seda vähem on meeles. Samas, teine variant on, et mõned asjad alles nüüd meenuma hakkavad.. ja siis ei jõua seda ise ka pärast ära lugeda.. seega soovitan seda ülaltoodud linki pigem kasutada:)
***
Et siis, reede lõuna ajal selgus, et läheme kõik Rabarockile. Kuna ma reedel ka auto kätte sain, otsustasin, et oleks hea aeg teda testida. Aga no närvid vedasid mind jälle alt, ilmselt tipptunni tõttu ja selle tõttu, et viimased korrad auto minuga jube halvasti käitus. Seega lasin Oliüksi rooli ja sõitsime mu töö lähedale parklasse, kus me siis otsustasime, et läheks ikka Sabakese auto peale. Oligi lõbusam kah kambaga minna ja ma ei pidanud ka kohapealse parkimise pärast muretsema.
Tee peal avasime juba õlled. Võtsime prooviks lahjad sidrunimaitselised õlled (D-light, 2,9 vol), mis maitsesid täitsa heasti. Väidetavalt oli ka väga hea pohmakaravim olnud. Aga no selline asi ei tundu usutavana hetkel, kui endal on kole-paha-olla.
Lühidalt (jee, right), bändid olid lahedad, üritus ise oli väga vinge ja meil oli kohutavalt lõbus peaaegu hommikuni. Sai lauldud ja tantsitud (ma ei mäleta, et meil tantsimiseks muusikat oleks olnud) ja aedade alt läbi poetud. Ja tundus, et kõik sõbrad olid Järvakanti tulnud. Kuna aga külma tõttu sai öösel õllele lisaks joodud nii mõnigi jäägermeister, siis hommik oli minu jaoks üsna kole (aga vähemalt soe hakkas).
Ma vist tean nüüd, mis tunne on kõrbes ilma veeta olla – kurk pole iialgi nii kuiv olnud. Käisin vahepeal ühes müügipunktis oma kähiseva häälega vett küsimas (stiilis: kus siin see kraan on..), aga neil oli vaid mingi magusat limonaadi:( See ei teinud olukorda eriti kergemaks.
Mingil hetkel kihutasime tagasi Tallinna poole, väikeste khmkhm.. peatustega.. Tagasi mindi juba ilma minuta, mina läksin koju surema.
Umbes kella viieks olin ma peaaegu taastunud ja otsustasin, et piletit ei saa ikka raisku lasta minna ja otsustasin autosõiduga riskida. Ja oh üllatust, saingi hakkama. Remondist oli ilmselgelt kasu. Täiesti ilusti sõitis ja sain viperusteta kohale.
Aga jah, seekord olin siis kaine:) Igaks juhuks käisin puhumas kah, et äkki on veel eelmisest õhtust midagi alles, aga ei, nulli näitas.
Tagasi linna ei läinudki, Türi oli ju nii lähedal, ja pealegi oli Viljandi mnt. kohati nii jubedalt üles kaevatud, et ma sinna öösel suure hulga piduliste sekka rallima ei tahtnud minna.
Türil sai sauna ja kassidele pai teha, mida sa hing veel ihkad:)
