Ma ei suutnud tükk aega otsustada, kas minna Tartusse või mitte, ja kui ma lõpuks olin oma minemises peaeagu kindel, pakuti mulle hoopis Rabarocki passi. See otsustamine ei võtnud pooltki nii kaua aega. Leidsime kohe ka lahenduse, mida sünnipäevalapsele kinkida – nimelt haarame temagi kaasa rokkima:) Ja siis see homne üritus “gettting rid of the 24” algab ilmselt siis, kui me sealt tagasi jõuame. Ma arvan, kui me ka oleme väsinud, siis saun ahvatleb piisavalt:) Ja kuna ma ilmselt kaine autojuht olen, siis võibolla isegi joomine ahvatleb. Loodetavasti on õlled juba külmkappi pandud:P
