puhkuse eel

Proovisin täna oma lumelauatamise riideid selga. Napikas, aga siiski veel mahuvad:) Ilgem jama oleks, kui ei mahuks, sest laupäeval on väljasõit Rootsi poole ja kahe päevaga kuidagi vormi ei saa end. Mis kahe päevaga, ligi nelja aastaga pole ka saanud ju. Kuigi ma igast asju üritan. Eelmisel aastal ei võtnud suusareisil olles ka grammigi alla. Et tee sporti või ära tee, söö salatit või ära söö, vahet ei miskit.

Aga sellest ma ei tahtnud tegelt rääkida. Vaid ikka sellest, et nädalane puhkus algab peale üht keerulise tööpäeva üle elamist. Jeiiii puhkus!

Telefonitsi blogimist võib sel ajal ette tulla juhul, kui wifit kohtan. Muidu mitte. Arvutit ma seekord kaasa vist ei vea, kuigi filme oleks ju hea vaadata sellega. Aga arvuti niigi undab palju ja läheb kuumaks, hakka seda vanurit veel üle mere vedama ja väntsutama. Uue jaoks ka pappi pole, et võiks vabalt võtta sellega. Tuleb teda hoida, kui silmatera ja kallist varandust, mille müügiväärtus oleks suht olematu:)

Aga homne tööpäev võib päris hull tulla, sest palju asju on vaja valmis jõuda. Täna juba bossile pidin ütlema, et “less chat more work..” kui ta oli muga muudkui jutustanud (töö asju küll muidugi) ja siis veel rääkinud, mis kõik võiks kiirelt valmis saada.. noh, mul on väga raske keskenduda ja midagi reaalselt valmis saada, kui samal ajal peab suhtlema. Aga igatahes mõjus, ülejäänud osa tööpäevast sain segamatult tööd teha:)

Homme võib veel segavaks asjaoluks osutuda see, et ühel inimesel on viimane tööpäev. Ja tuleb ehk natuke seltskonnas aega veeta. Õnneks paremas osas, meie tööseltskonnast.

Täna oli veel selliseid imelikke juhuseid, mis aitasid mul reisiks natuke valmistuda. Ehk siis kõigepealt libeduse tõttu jäin ma napilt bussist maha, no olin kuskil 10 meetri kaugusel aga joosta polnud võimalik jää peal. Siis tuli kohe teine buss, mis viis mind kodu asemel viru keskuse juurde. Sain tänu sellele ühe plaani teostatud, mis mul oli nagunii plaanis, aga viru keskuses jalutasin veel valuutapunktist mööda ja siis meenus, et aga rootsi raha mul ju ka pole ja igaks juhuks ikka natuke võtaks, see sai ka tehtud. Ja siis meenus veel, et aga mul pole ju eesti raha ka sulas, et seda ka võib ju vaja minna. Noh, iial ei tea ju. Nii, et tegelikult oli hea, et ma bussist maha jäin ja see oli ka hea, et see buss, mis tavaliselt tuleb enne seda minu bussi, tuli täna teisena. Ega mul need valuutavõtmised küll meeles pold ja todo listist ka polnud. Muidu olen vist enam vähem graafikus oma valmistumisega. Lumelaua kotilt sai isegi tolm ära võetud:)

Ahjaa, ja siis veel sellest plaanisin kirjutada, nüüd on tõestust leidnud minu kahtlused, et mul on uued naabrid – seekord siis enam mitte üürilised vaid uus omanik. Ühistu koosolekul sain teada. Aga kahjuks ei olnud tookord võimalust seda järjekordset noort poissi vasakule tirida, et mainida, et nende bass on veidi üle võlli keeratud ja mu korteris “müristab” koguaeg. Nad ilmselt ei teagi, kui hea see läbikostvus on. Seega esialgu ma üritan neid viisakalt teavitada, sest kuigi nad on eelmistega võrreldes ikka väga head ja vaiksed naabrid, on see pidev müra ikkagi väsitav ja supakat annab ju reguleerida ja kasvõi vaibale tõsta.
Aga muidu jah, positiivne ikkagi, sest see müra, mis praegu on, on küll ebameeldiv tümin, aga üldiselt ülakorrusel keskööks see ka lõppeb. Kui paar korda välja arvata, kus neil vist sissekolimise peod olid ja mürgel selline, et arvasin, et tulevad läbi lae.
Praegu muidugi ka, öörahu juba käes, aga ülevalt kostab tüminat. Olen seni oodanud, et ehk ilmub juba nende kontakt maja listi, et saadan sõnumi või e-maili, aga venitavad sellega ja ilmselt pean ikka postkasti kirja panema.


Posted

in

by

Tags: