Täna küsiti, et mis plaanid siis on ka alanud aastaks. Pidin tõdema, et mingeid plaane pole. Selliseid suuremaid ettevõtmisi vähemalt küll pole ette nähtud. Muidugi on ideid ja soove, mida tahaks teha. Aga üldiselt olen täheldanud, et planeerin mis ma planeerin, otsustamine või võimaluste leidmine jääb ikka viimasele minutile. Isegi puhkuse planeerimisel olen ma täiesti koba, mis siis veel aasta plaanist või lausa elu eesmärkidest rääkida. Lähiplaanid on küll olemas. Kõigepealt käia korraks Itaalias ja siis oodata Eestis lumi ära ja teha natukene lumelauasporti.
Kõik need Itaalias käimised on ka nii viimastel momentidel planeeritud ja siis ka on see alati nii vaevaline protsess olnud. Eelkõige muidugi ikka sellepärast, et mina sõltun lennuki pileti hindadest ja aegadest ja mu kohalik sõber sõltub tööst.
Samas, see mitteplaneerimine on ka ikka mõnikord kurjalt kätte tasunud. Just suviste reisidega seoses. Eriti, kui plaanid on olnud sellised, et “kui jõuame, lähme sinna ja sinna ja teeme seda ja toda..” jne. Suures osas planeerimatuse tõttu tekkis meil selle aasta Itaalia tripi ajal palju probleeme. Osalt aga ikka oli asi inimestes endis. Aga veel mäletan, kuidas me n.ö. planeerisime minna häälega Euroopasse mõned aastad tagasi, aga tegelikult jõime hoopis Pirogovil õlut ja lehitsesime natuke kaarti.. Ja kuna ma olen nüüd hiljem nii auto kui lennukiga natuke ringi käinud, siis praegu ei suuda ma üldse ette kujutada, mis saanud oleks, kui me Pärnust kaugemale oleksime jõudnud. Sest meil polnud plaani ollagi. Meil ei olnud kindlat marsruutigi. Vaid idee jõuda mitmetesse kohtadesse. Samas, ma arvan, et me oleksime tee peal ka neid kujuteldavaid plaane korrigeerinud vastavalt sellele, kuhu poole autosid rohkem liikunud oleks. Juhtus jah seekord aga, et polnud meile ette nähtud seda eurotrippi, sest Pärnust liikuma hakkamise hetkeks oli mineku võimeline veel ainult üks neljast inimesest. Ja sellest alates kannan ma reisidel passi alati kilepakendis:)
Needsamased vana-aasta-õhtu plaanid on ka alati hästi viimasel minutil otsustatud. Võibolla on olnud isegi enne idee või mitu, aga otsus tuleb ikka siis, kui juba on peaaegu hilja.
Võibolla on see minu venitamistaktika seotud sellega, et viimase hetke plaanid kukuvad alati palju paremini välja. Aga kui nüüd päris aus olla, siis on asi vist ikka minu otsustusvõime puudumises. Mulle sobib, kui mul on ainult üks valik. Muidu olen nagu kits kahe heina kuhja vahel. Sest alati mõtlen, et kui ma nüüd ühe valin, siis kindlasti osutub teine hoopis paremaks. Mul on ikka skorpioni kohta kole palju kaalude mõjutusi:P
