Minu 13. reede jõudis vist täna kohale. Kuigi, häid asju oli täna ka.
Täna juhtus siis see, et hoopis mina helistasin naabrite pärast politseisse. Ema on seda korduvalt teinud, võibolla mõnikord isegi põhjuseta. Ei tea, aga mul oli küll täna põhjust. Pesin mina nimelt oma hoovis autot, kui tuldi naabrite poolelt küsima, et kas ma olen lolliks läinud. Et vesi läheb nende katusele. No oli jah tiba tuult, aga see väike vesi, mis sinna suhteliselt hõredal kujul võis sattuda, ei tohiks neile küll nüüd jubedalt kahju teha. Pealegi, ilmselt läks vesi pigem läbi nende kuuri seina. A nad oleksid ju võinud ehitada sellise kuuri, mis läbi ei paista. Nii hõredat ehitist just tihti ei kohta. Ema ütleb selle kohta, et laskeavadega kuur. No sõimasid veel, et vali ilma. Nagu nemad krt oleks valinud aastaaega, mil meid solgiga uputada, või valisid nad spetsiaalselt jõuluaja, et meid oma lõhkise toruga tüüdata. Neil ikka jätkub jultumust. Nad jätavad täiesti tähelepanuta tõsiasja, et neil ei ole õigust meilt midagi nõuda. Nad on meile ainult probleeme tekitanud. Koera tapmine oli igatahes andestamatu ja ma ei taha isegi nende varju meie hoovis näha. Nemad on ilmselt ka kõige otsesem põhjus, miks mu ema nii hulluks on viimastel aastatel läinud. Ei tea, kas seda saab kuidagi nende vastu kasutada? Psühhoterror peaks ju ka mingi paragrafi alla käima.
Mina igatahes sõimasin neid vastu ja käskisin koeramõrtsukatel oma hoovi peale kobida. Nad kobisidki oma hoovi ja hakkasid üle oma katuse kive loopima. Auto sai pihta. Ise ma õnneks ei saanud aga politseisse helistasin ikka. Sealt veel imestati, et kas nad on tõesti täiskasvanud. Ega see kiviloopimine neil vist ka esmakordne olnud. See jõuluaegne värk lõppes meile näiteks ühe katkise aknaga. Öösel visati ja ega ei tõesta küll, kes tegi. Aga no pole nagu palju variante.
Ega politseikõne tõttu ka palju targemaks ei saanud, aga soovitati esmaspäeval minna kohaliku konstaabli juurde (kes mu ema andmetel on nende naabrivärdjate tuttav, mistõttu me väga kohalikule abile loota ei julge. Siiani pole ka ju miskit tehtud neile) ja kõik asjad, ka mitme aastatagused juhtumid, kirja panna. Noh, ma ei tea, suht abitu tunne on. Sest see on nii kaua kestnud. Kutsu või pealtnägija. Aga sellistele inimestele ei mõjuks see kah. Ema arvas üldse, et kui ta kõike kirja panema hakkab, kirjutab ta seda nädal aega. Üks positiivne asi kogu selle jama juures on – tänu sellele hakkasime emaga täna jälle omavahel rääkima. Kuigi, olgem ausad, jube hea rahulik oli, kui ta suu kinni hoidis.
Üks tore üllatus oli ka. Nimelt, kui autot tolmuimejaga puhastasin, avastasin kõrvalistuja istme alt suure shokolaadi. Ja olgugi, et ma suur shokolaadi sõber ei ole, aga see oli pähklitega ja pähkleid ma armastan ja olen nõus isegi shokolaadiga koos sööma, siis üllatus ja rõõm olid ikka ehedad. Ma kahtlustasin, et see võidi jätta tookord, kui viimati autot välja laenasin. Aga kontrollisin ja too tüüp ei suuda meenutada. Nii, et mul pole nüüd aimugi, kui kaua ja kelle shokolaadiga ma ringi sõitsin. Pole ju muidu nagu asja sinna tooli alla. Viimati küll puhastasin autot põhjalikult umbes kuu aega tagasi, et järelikult see shoks pidi sinna sattuma peale seda. A nüüd on pool sellest otsas kah, et kui nüüd omanik nõudma tuleb, siis talle jäävad üsna tühjad pihud:)
Õhtune saun ja grill olid väga abiks. Saunajärgseid peavalusid olen viimasel kahel korral suutnud vältida. Kas tõesti tänu sellele, et loobusime eukalüpti essentsi kasutamisest saunas, kuna väidetavalt pidi see vererõhku tõstma ja sellest mu peavalud võisid tekkida küll.
Õel on viimasel ajal loosiõnnega nii jubedalt vedama hakanud, et pean vist laskma tal endale mõne lotopileti osta.
