Eilne ujumuine oli vist üsna võrdselt jagatud kolme ossa – bassein, aurusaun, mullivann. Kuigi mullivannis istusime vist siiski veidi rohkem aega, kui aurukas. Nii mõnus lihtsalt oli. Pealegi oli vaatamata hilisele tunnile bassein üsna rahvast täis ja igasugu “vaal-delfiinid” ujusid seal nii, et nendest möödudes pidi alati pärast vett silmist ja suust eemaldama. Ehk siis ruumi just ülearu polnud ja nii me eelistasimegi istuda hoopis mullikas.
Kloorivesi on muidugi jäkk. Isegi küünelakki suutis see natuke eemaldada mul selle 1,5 tunnise veesligunemise jooksul.
***
Täna tuleb jälle olude sunnil maaleminek ette võtta. Ei teagi, kas mind tuppa lastakse. Võibolla on võti risti ees.. Igatahes ma püüan seekord oma ignoreerimise tehnikat arendada, sest ma ei ole endiselt veel unustanud eelmist nädalavahetust ja ma ei oska ja ei taha teha nägu nagu oleks kõik korras. Aga ma ei taha ka närve raisata vastukarjumise peale.
