otsin uusi naabreid

Viimane nädal on möödunud asjaajamise tähe all. Küll ajan asju politseiga, siis kindlustusega, siis remondifirmaga.. ja see pole veel lõppenud.
Niisiis, autosaaga kestab, kindlustus ja remondifirma on juba autot näinud, otsust pole veel tulnud, aga mõlemad kahtlustasid, et remont läheb kallimaks, kui auto hind. Ja ma ise tahan kindlasti auto alles jätta, sest sõiduomaduste poolest on ta ikka väga tubli. Eks näis, kas läheb kakluseks.
Lisaks kontakteerusin oma kodukindlustuse firmaga, seoses selle lumesulamisveega, mis tuppa kipub. Esmaspäeval tullakse korterit üle vaatama.
Eile öösel aga suhtlesin politseiga ja seekord siis oma naabrite pärast. Nad olid küll vahepeal rahulikumad, aga kui eile kell 12 jälle diskoks läks, siis ikka viskas üle. Kuna ma olin ka eelnevalt neid hoiatanud, et ma järgmine kord juba politsei kutsun, siis nii ka tegin. Korteriomanik ei olnud ka mu kirjadele reageerinud seega ei näinud ka põhjust järjekordse emaili saatmiseks.
Politseid sain natuke aega oodata, aga lõpuks olid nad kohal. Naabrid ise ilmselt uksekella üle oma disko ei kuulnudki, seega pidin ma ise altukse avama. Hiljem oli veel trepikojast kuulda, et politsei sai mitu minutit ukse peale prõmmida, enne kui nad seda kuulsid. Või siis arvasid, et jälle kuri alumine naaber kolgib ja ei vaevunud avama:)
Tükk aega oli ka ülevalt vaidlemist kuulda, aga vaiksemaks seal ikka lõpuks läks ja siis läksin politsei bussi avaldust kirjutama. Algselt olin plaaninud selle jätta mõneks järgmiseks korraks, kui peaks jälle selline olukord tekkima, aga kuna ma juba nagunii riides olin ja ärkvel ka, otsustasin, et mis sest ikka edasi lükata. 
Avalduse kirjutamine oli paras pähkel, seal oli vaja väga detailselt ja täpselt kõike kirjeldada. Isegi sai üks paber ära visatud ja uuesti alustatud, sest kellaeg läks valesti. Lõpuks sain tänu väiksele juhendamisele hakkama. Sain tagasi tuppa minna, et veel viis tundi magada jõuaks. Paraku kui politsei läinud oli, panid naabrid uuesti muusika mängima. Veidi vaiksemalt, aga siiski piisavalt kõvasti, et öörahu oleks häiritud. Kahtlustan, et kättemaksuks. Ja ma muidugi hakkasin kartma, et nad võivad seal veel ühtteist korraldada edaspidi, näiteks trampida kõvemini… Õnneks aga avastasin täna, et vist sedasama korterit üüritakse/müüakse ja kuu aja pärast peaks need tüübid sealt läinud olema. Ei suuda oma õnne kohe uskuda, kui ma nüüd seda korterit segamini ei aja mõne teisega. 
Kusjuures nad oleksid täiesti talutavad naabritena, kui nad öörahu ajaks oma toimetused lõpetaksid ja kui nad iga nädal ei pidutseks. Igatahes, lootus on nüüd, et saan neist lahti ja nii hulle naabreid enam ei saa. 
Veider nädal, tuju on põhjendamatult hea..:)