Ma ei arvanud, et ma seda kunagi teen, aga ma kirjutan täna jalgpallist. Tegelikult meenus nüüd just, et ma ikkagi olen kirjutanud jalkast varemgi. Üks kordadest oli eelmise tööjuure suvepäevad (juuli 2007, kui keegi otsida tahab), seal sai ise mängitud – lõin väravaid ja sain hullud sinikad. Ja ükskord varem, aastal 2006, kui itaallased mängisid vist prantslaste vastu. Tol hetkel oli tõesti põnev mängu jälgida ja eriti äge oli Itaaliat külastada päev pärast Itaalia suurt võitu. Ilmselt oleks eelmine päev veel põnevam olnud seal kohapeal, aga no jalkast räägiti veel hiljemgi tihtipeale ja emotsioone jagus. Eriti erksalt on meeles Zidane’i kuulus pealöök, seda vist mäletavad kõik. Ja seda ma vist juhtusin isegi telekast nägema. Ju ma tõesti tookord jälgisin jalkat mingil määral. Nüüd kaks aastat hiljem pole mul tekkinud kiusatust etv-le lülituda. Ilmselt peab mul olema mingi motivatsioon kellelegi kaasa elada, et üldse asja jälgida. Sest mis huvi peaks olema vahtida karja mehi ühte palli taga ajamas, kui kellegi poolt ei oska olla. Kellelegi kaasa elamine teeb asja põnevaks. Ilmselt kui ma oleksin vaadanud Venemaa mängu, oleks ma olnud ükskõik kelle poolt, kelle vastu nad mängisid. Ja noh, hiljem juukseid katkunud, et miks, oh miks, nad ometi pidid võitma. Ses mõttes suudan ma vähemalt mõne riigi puhul olla nende tuline vastane. Aga kui on minu jaoks neutraalsed tegelased, siis ei tundu asi piisavalt huvitav. Tegelikult on mingitel aegadel isegi käidud sõpradega kuskil pubides jalkat vaatamas ja sellisel juhul on ka olnud asi täitsa huvitav. Sest üldjuhul on ikka sõbrad olnud asjaga kursis ja teevad kiirelt selgeks, kelle poolt ollakse ja millal tuleb rõõmust hõisata ja millal juukseid katkuda. Igatahes, usun, et platsi peal oleks veel kõige ägedam. Aga ilmselt selle jaoks pole ma siiski piisavalt jalkasõber. Või siis jalka vaatamise sõber. Platsile tuleb ikka minna mängima, mitte vaatama. Ja selle kandi pealt olen ma küll suur spordisõber. Isegi, kui viimasel ajal väga ei praktiseeri. Tahtmist on küll.
Tegelikult on mulle alati meeldinud pigem ise sporti teha, kui pealt vaadata. Sellega seoses ma imesingi sulest natuke spordijuttu. Aga see oli vaid sissejuhatus. Päris teema tuleb alles nüüd.
Ehk siis, jalkasõpradele uudis: veel viimaseid päevi on käimas nike kampaania spindo.eu/nike-registreeru, kus loositakse välja vinget jalkastuffi. Tuleb vaid paarile lihtsale küsimusele vastata ja loota loosiõnnele. Minu, kui mitte jalkateadliku inimese jaoks on küsimused muidugi keerulised, sellepärast ma tegelengi hoopis blogimisega ja saan oma auhinna – jalgpalli – hoopis kirjutamise eest!
