Tegelikult ma ju ei ole õel. Ega halb. Või siiski – õel, vahel harva. Ja enda meelest alati põhjusega.
Tegelikult on mul lihtsalt aegajalt käitumisega probleeme. Ja komme öelda valesid asju valel ajal – seda oskan ma eriliselt hästi. Ja mõnikord ma jonnin. Sest tol hetkel tundub see õige tegu olevat. Aga nagu targemad teavad rääkida, ei olegi mõtet end tagasi hoida. Tuleb ikkagi iseendaks jääda. Isegi kui see alati hästi välja ei kuku, on see vähemalt aus enda ja teiste suhtes. Kui just õelutsemisega mitte liiale minna. Või jonnimisega.
Vahel ei saa ma aru, kas mul on õigus või ei. Kellele siis tegelikult liiga tehti? Kas peaks püüdma miskit siluda? Miks mina? Ja kus see probleem tegelikult on? Kas üldse on probleem või ma kujutan seda ette? .. there is no spoon..
Kõige parem selliste pseudoprobleemide puhul on see, et need lähevad üsna ruttu üle. Ja siis põed natuke ja mõtled, et teinekord nii enam ei tee, aga tegelikult teed ikka. Sest muudmoodi ei oska. Veel.
Aga kes muu elu raskeks teeks, kui mitte ise..
..
And now my life has changed in oh so many ways,
My independence seems to vanish in the haze.
But every now and then I feel so insecure,
I know that I just need you like I’ve never done before.
Help me if you can, I’m feeling down
And I do appreciate you being round.
Help me, get my feet back on the ground,
Won’t you please, please help me?
..
