Eile käisime jälle väiksel väljasõidul. Päike, meri ja muud loomad. Muu hulgas sattusime ühte veidra nimega kohta (nimi ei meenunud, aga leidsin kaardilt üles – Kelvingi*), mida muust maailmast tõkkepuu eraldas. Nagu mingi privaatküla, uute majadega, üks uhkem, kui teine. Tea, mis hämaraid asju seal tõkkepuu taga aetakse. Ma ise kujutasin ette, et seal öösiti libahundid ja vampiirid möllavad. Aga samas, ma olen ehk liiga palju Harry Potterit lugenud.
Väga kummaline igatahes. Ja mõnisada meetrit eemal sai samasse “külakesse” ikkagi niisama sõita. Kuigi hetkeks tekkis paanika, et me ei pääsegi sealt välja, sest sisse pääsesime ilmatuma ringiga läbi metsavaheteid sõites.
Koht ise oli muidugi äge. Selline, et hommikul võtad oma kohvitassi ja lähed istud mere äärde kivile seda jooma. Sain aasta tagasi proovida mereääres kohvitamist, väga mõnus oli.
Ahjaa, meile jäi teele veel Raudrohu tee. See kõlas nagu kole hästi. Eriti kuna ma just enne väljaminekut samanimelist teed jõin ja kuna sellise koha olemasolust mul aimugi polnud. Varsti olen Tallinna-äärsete külakeste spetsialist:)
Sellest metsaskäigust tuli ka see puugivaidlus..
****
Saaks juba selle kolleegi sünnipäeva kaelast ära. Jooks veini ära ja saaks lõpuks rahulikult tööd edasi teha..
*
kiisutaja: kas sul on ka rahutus hinges?
turbotigu: hmpf.. ma ei teagi.. mind teeb rahutuks see veinipudel, mis mu laual on..
kiisutaja: 😀 mul kah sihuke imelik surin kõhus…
turbotigu: aga mis rahutus sul?
kiisutaja: välja kibelemise rahutus
turbotigu: 😀
kiisutaja: et nädalalõpp läheneb
__________________________
*kujutan ette kuidas kohale nime valiti. Mindi Joosep Tootsi jutule, et näe, siin on sulle kuus õuna, ütle üks ilus ja moderne linnaäärse küla nimi.. ja Toots ütles õunte peale vaadates, et Kelvingi on teile hea küll..

0

0