Mind on nüüd kindlasti liigitatud õelate-halbade-kadedate inimeste hulka. Sest kui lauanaaber avastas pliiatsitopsist üheainsa pliiatsi, mis tema andmetel ei kirjuta (ma kontrollisin, kirjutab küll), siis tõusis ta püsti ja tuli minu laua pealt minu pliiatsit haarama. Käsi käis kiiremini laua juurde, kui küsimus jõudis kõlada. See polnudki küsimine, vaid pigem teavitamine.. Aga ma ei lubanud. Ütlesin, et need on mu isiklikud ja et toogu ise endale poest.
Ta haaras ka kohe selle pastaka järele, mille ma viimati Sisalikult endale nurusin.
Kahjuks ei saanud ma talle tol hetkel hakata seletama, et mis minu laual, seda teised ei puutu, sest ülemus sattus toas olema. Ütlesin hoopis ülemusele, et toodagu mu lauanaabrile pastakaid. Ise ta ju küsida ei julge.
Pliiatsitopsi lükkas ta tõesti minu lauale tagasi. Ma lükkasin selle jälle tema poolele ja ütlesin, et võtku endale. Kahtlen, kas talle see asja point lõpuks kohale jõudis, aga savi. Vähemalt ei pea ma oma territooriumil enam võõraid käsi kannatama. See on umbes nagu mõne inimese puhul ei kannata, kui ta liiga lähedale tuleb. Tema puhul on see laua ületamine juba liig lähedal, rääkimata sellest, et luba küsimata asju võetakse.
Ja ma ei tunne ennast üldse halvasti. Pigem saab nüüd mul elu siin palju rahulikum olema. Vähem vihastamist pisiasjade pärast.
****
Praegu toodi lauale üks roheline jook, mille peale on kirjutatud fat burner, fitness drink. Küsisin, millele nüüd vihjata üritatakse. Huvitav, mitu sellist ära peab jooma, et suveks saledaks saada? Samas, see kolme kilone kommikast pole isegi veel poole peale söödud..

0

0