Turbotigu


Mõttepaus

Neljapäev saabus kuidagi ootamatult – poleks ma hommikul trammi aknast näinud ekspressi müüjaid, siis ehk ei olekski taibanud, et homme on juba reede. Nädal läks lennates.. ja töiselt nagu viimasel ajal kombeks.

Ma ei suuda veel hästi uskuda, et olen hetkel kõik tulekahjud kontrolli alla saanud ja saan korraks hinge tõmmata. Korraks sellepärast, et arvata on, et varsti tulevad uued projektid  peale. Tahaks vaid loota, et ei tule jälle kümme tükki korraga ja tähtajaga ASAP, sest mul on viimased kaks kuud olnud tunne, et sellise tempo juures ma varsti annan otsad – lihtsalt kukun väsimusest kokku. Täna on üle tüki aja päev, kus saan rahulikult mõelda ja planeerida järgmisi tegevusi ja ei pea elu eest rapsima, et kõik asjad saaksid tehtud. Ma enam ei mäletanudki, mis tunne see oli.

Aga ületundidest on vähemalt nii palju kasu, et järgmisest nädalast alates peaksid mul ülejäänud juuni reeded vabad olema. Tahaks vaid loota, et selle ajaga ei jõua uusi põlenguid tekkida.
………………..

Kuna nüüd eeldatavasti vaba aega rohkem saab olema, otsustasin uurida amazonist, kas mingeid häid raamatusarju veel saada on, millega leevendada ühe viimatise seeria viimase osa ooteaega (7 päeva vist veel jäänud!). Üks raamat jäi silma oma heade kommentaaridega ja vist oleksin peaaegu esimese osa ära tellinud, aga märkasin, et selle raamatu viimasel osal on vaid kaks tärni võimalikust viiest. Lugesin siis neid arvustusi ja enamus neist olid pettunud lugejatelt, kes olid vaimustuses esimestest osadest ja sügavalt pettunud viimases osas. Nii mõnedki avaldasid kahetsust, et üldse olid selle seeria ette võtnud. Näis olevat kiiruga ja suvalt see viimane osa kirja pandud. Nii, et ma otsustasin sellest loobuda.
Õnneks amazon minu tellimuste põhjal juba oskab mulle sarnaseid teemasid soovitada ja ilmselt kaua otsima ei pea:)
Endiselt on mul ka paar Pratchetti raamatut ootel, aga ma vist pole hetkel sellel lainel lihtsalt.

Loodetavasti õnnestub trennis ka edaspidi rohkem käia. Praegu on küll nii olnud, et kui vähegi võimalust tekib ja jaksu on, olen juhust kasutanud, aga probleem on selles, et pole võimalust tekkinudki, vaevu kord nädalas olen selle aja leidnud. Kuidagi ei kisu trenni, kui üle päeva kell 9 või veel hiljem töölt koju jõuad, tahaks ju mõni päev ka kodus lihtsalt puhata. Isegi toidupoodi on raske sattuda sellise korralduse juures, üsna tihti olen pidanud leppima oma kodupoe kesise valikuga. Teisalt jah, raha jääb rohkem ju alles, kui poodi ei jõua:)
……………………..

Ja kassidest ka. Eile nägin oma kodu läheduses pesitsevat musta kassi üsna lähedalt, vaatas teine mulle otsa nagu tunneks mind. Oeh, selline kiusatus on omale võtta linnakoju see enda kassi koopia. Sest enda musta kassi ma näen ju nii harva.
Ja õde otsustas ka kassi inimeseks hakata. Ma olen nüüd tal personaalne kassinõustaja:P