Ma olen vaid kaks päeva uues töökohas olnud, aga juba on tunne, et see töö mind ükspäev tapab.
Tegelikult lubatakse, et läheb kergemaks. Ja usun, olekski praegu juba kergem, kui mu eelkäija oleks tööd viitsinud teha. Nüüd ongi nii, tööde kuhi on ees ja kõigega on kole kiire. Isegi kohvi pole aega tooma minna.
Jalad on sellest eilsest majaka tippu ronimisest ikka täitsa haiged.
Ja ma ei taha mõeldagi sellele, et ma pean hiljemalt laupäeval oma elamise kokku pakkima ja siis selle tavaari siit minema toimetama. Asjade alla tassimine pole probleem, siin on lift, aga teine korter asub liftita majas. Ja üldse on kolimine väga tüütu. Tean, sest olen ikka päris mitmeid kordi kolinud.
