lahinguväljal kohtume, raisk!

Kui kohale jõudsime, siis kõigepealt oli järjekord kilomeeter pikk ja sisse enam kedagi ei lastud. Lastepidu oli käimas. Nii me Metsatölli ei näinudki. Järjekord oli muidugi selline, mida ma selle asutuse ukse taga enne näinud pole. Päris mitmed arvasid selle pildistamistväärt oleva.
Pool kaksteist hakati inimesi jälle sisse laskma. Lapsed aeti küll minema, aga maja oli endiselt rahvast täis. Kuidas nad küll enne sinna ära mahtusid, on täiesti arusaamatu. Me jõudsime vahepeal bbc-s vip ruumis pelmeene süüa. Olime küll kodus ja bbc-s Metsatölli saatel sooja teinud, aga Oort polnud ka sugugi halb valik. Täitsa meeldis, kuigi vist enne polnudki kuulma juhtunud. See teine bänd oli rohkem metall-rock-tüüpi, äge oli, aga väss oli juba kallal. Kui tooli leidsin, siis sinna ma kukkusin. Kuniks allkorrusel hakkas silma üks indiaani tüüp (silma hakkas ta tegelikult juba kohe alguses), kelle kohta üks kaasasolnu ütles, et nad pole päris. Meie Sisalikuga muidugi saime sellest kohe inspiratsiooni võimaliku vestlusteema jaoks ja läksime tüübilt uurima, kas ta on päris. Teema arenes selleni, et kellel mis plastikust on. Jätan täpsustamata:P Kontaktid said igatahes vahetatud. Noh ja lõpuks tuli välja, et täitsa päris ja meerikamaalt ja bänd on kah. Leidsin isegi oma mailboxist viite nende eilse esinemise kohta.
Ja minult küsiti uksel dokumente. Eks kaks patsi mängis seal oma rolli, aga ikka jube hea on kuulda, olles 30, et “te näete väga noor välja”. Ma olen ennegi sellest rääkinud, et tunnengi end just nii noorena nagu ma välja näen. Kahjuks on see vastastikune, et minusse suhtutakse kah, kui mingisse jõnglasse. Aga viina müüdi ilma dokuta:) Millegipärast täna mind isegi ei ignoreeritud leti ääres, pigem vastupidi, baarman, kes korra oli ühe kokteili müünud mulle, mind nähes tuli otsejoones minu suunas. Äkki ma ikka hakkan suureks saama:))

Jalad on valusad, kõrvus vilistab, üks mu uutest veiniklaasidest on minu äraolekul oma otsa leidnud.. miu.

0

0