läbi segi lumega

Nädal on veel jäänud ooteaega ja siis ma saan lõpuks oma lauavarustuse ära testida. Viimastel nädalatel on olnud küll vabu päevi üsna palju, aga ikka tunduvad need kole kiirelt alati otsa saavat. Nii et mul tuleb vaid 4 päeva tööl käia ja kohe on taas puhkus tulemas. Jällegi lühike, aga ootused sellele on suuremad, kui viimastele suvepuhkustele on olnud.

Linnast eemal on muidugi jube hea olla, kui see külmus välja arvata, mis mind siin saatnud on igapäevaselt, ka toas olles. Hommikuti tuleb kass ja poeb kaissu, sellist luksust mul linnas pole.
Ja eile äksist koju sõites oli teekond niivõrd ilus, et mul oli kole kahju, et mul fotokat pole, oleksin vist päris mitmed korrad kinni pidanud ja üritanud seda ilu jäädvustada.Telefoniga mõne pildi üritasin teha, aga nendest vaevalt, et miskit erilist tuli.
Mul meenus nüüd, et plaanisin ju isalt fotokat laenata reisi jaoks. Mäele ma muidugi seda kaasa ei julgeks võtta, vähemalt mitte lauatamise ajaks. Eelmisel aastal vedasin videokaamerat mäe peale kaasa, mahtus taskusse ära, aga siiski tegi olemise piisavalt ebamugavaks, et ma lõpuks enam ei vedanud seda kaasa. Aga mu jalaväänamise kukkumine sai jäädvustatud – see ei paista filmil nii hull, kui see tegelikult oli, ja eks ta üks suhteliselt lõbus film tuli, kuigi ma videoedimises koba ja ei suutnud muusikat piisavalt vaikseks timmida õige koha peal, nii et mõnigi nali läks kaduma kokkupandud filmis.


Täna tegime õega väikse osturalli. Otsisime ta lapsele talvesaapaid. Aga selles osas on paide ja türi üsna mõttetud kohad, mina sain küll omale täiesti planeerimatult uued saapad, aga laste saapaid oli üldse mitme poe peale mõned üksikud, aga õiget numbrit polnud mitte kuskil. Homme võtame siis ette rakvere poed, seal on tavaliselt olnud paremaid valikuid.


Õe suurem laps sai mult jõulukingiks lõuendi. Ja ükspäev viisin talle ka akrüülvärvide komplekti ja laenasin mõned oma pintslid välja. Noja muidugi väiksem laps oli siis ka kohe suur huviline, lausa nutuäärel, ja lõpuks viisin tallegi ühe oma lõuendivarudest. Noja kui ma siis paar päeva tagasi korraks neile külla läksin, nägin, et hoopis õel on pintsel käes. Tundub, et nakatasin neid seal uue hobiga:) Kassid neile ka juba meeldivad, vähemalt üks, keda nad toidavad. 


Kuuldavasti on tallinnas rekordkogus lund maha sadanud nagu lubatigi. Ma juba põen natuke, et kas hoovis vaba pinda ikka jagub mu autole, sealt meil pole tavaliselt lund ära veetud ja pole ka kuskil seda vaba nurka, kuhu seda lükata võiks.

Ja siis üks väike video, kuidas autojuhid talverõõme naudivad:


Posted

in

by

Tags: