kolm korda kirjum

Reedene saun oli tavapärasest palju kuumem ja sellele järgnev peavalu oli ka tavapärasest hullem. Alles teise kange tableti peale läks üle. Saabus ka kuidagi ootamatult une pealt. Ma ärkasin miskise unenäo peale (sõitsin autoga ja kurvis tuli järsku telliskivi märk ette. Kuigi vist oli vastassuunas. Aga segadusse ajas nii, et ärkasin üles:)) Ja see ärkamise moment oli vist mu vaikselt ligi hiilinud peavalu kõrgpunkt, igatahes see oli kümnepallisüsteemis kümmet punkti väärt. Ja seda omakorda täiendas veel jube kurguvalu. See on see imeilus kaval kevad. Õnneks oli mul veel eelmisest külmetusest kurgurohte alles, ja hommikuks oli juba täitsa ookaa olla.

Eile oli üks tegus päev. Isa ostis miskise survepesu asjanduse ja siis me pesime eile pool päeva autosid – mina, isa ja vend. Andis juba täitsa autopesula mõõdu välja:) Peale esimest katsetust selgus, et tuleb ikka käsitsi enne miski harjaga nühkida ja siis alles masinaga nii, et minu auto sai lausa topeltpesu. Kui siis juba koristamiseks läks, sai ka seestpoolt natuke poleerida ja tolmuimejaga võtta. Sellest küll palju kasu polnud – keegi suutis õhtu jooksul tagumise istme ette üsna suure mullahunniku tekitada.
Isa sünnipäeva raames tegime eile veel mõned bowlingu ringid. Viimaseks ma ei jäänud isegi, aga ega palju puudu ei olnud kah:) Ja täna hommikul oli kontides natuke tunda, et on vist tiba sporti tehtud. Eks see autopesu käis ka sinna alla.
Öine peavalu tekitas tekitas vist uneaega päris suure augu, igatahes hakkasin ma juba enne 9-t jubedalt haigutama nagu oleks organism aimanud, et kohe läheb kella keeramiseks ja, et peaks nagu juba varasemat magamaminekut harjutama. Täna tegingi juba peale 8-t silmad lahti. Aga see ei tundunud päris normaalne aeg pühapäevaseks ärkamiseks. Ja ma avastasin, et oma uuel telefonil ei peagi ma kellaaega tunnikese võrra muutma, vaid saan menüüst valida, kas on suveaeg või talveaeg. Nutine värk:P

Täna sai siis sel aastal esmakordselt õues kohvitamine ära proovitud. Väga mõnus. Istud trepil või liivakasti serval, vaatad kuidas kassid päevitavad, kuulad kuidas linnud laulavad ja lihtsalt naudid sooja ja värsket õhku. Ja siis näed veel kolme kirjut liblikat korraga – selle aasta esimesed. Hea märk, eksole:)
***
Mult tahetakse jälle autot laenata. Kolleeg müüs enda auto maha ja pole veel uut ostnud, aga ise kolis linnaserva pärapõrgusse, kuhu bussid ei käi. Muidu mul poleks vist selle vastu midagi (kuigi, olgem ausad, oleneb ikka laenajast – ei ole päris nii, et igaüks tahab ja ma kohe pimesi usaldan), aga sel nädalal oli jälle plaan ujuma minna, ja ma ei viitsi bussiga minna. Kuigi siis ei peaks otsima alkovabat õltsi onju:) Joomata vist kah ei saa jätta, sest peale ujumist ja sauna maitseb õlu eriti heasti.
Eelmine kord autot välja laenates tegin suht hea diili – lisaks päeva tasule sain täis paagiga auto tagasi. Seekord aga pole sellest diilist kasu, sest paak on täis juba. Väljapressimised ilmselt ei tule kõne alla – ma eelmine kord projektijuhile autot laenates üritasin üheks tingimuseks seada, et ma ei peaks osalema mõttetutel esmaspäevahommikustel koosolekutel. Ei õnnestunud. Eks ma mõtle miskid muud tingimused välja:)

Kui ma pool nädalat sõnagi ei kirjuta, siis on ikka oht, et järgmine peatükk tuleb ülipikk. A mis seal ikka. Nüüd ma võin ju vabalt jälle nädal aega vaikida ja peale järgmist nädalavahetust kirjutada sellest, kuidas ma Tartus joomas.. ptui, Maailmafilmil käisin:)