Kui Sisaliktibinas võttis omale nädalavahetuseks kassi hallata, siis mulle pakuti just last paariks tunniks. Meil käib ikka kõik sünkroonis. Jõulupeol sai päris mitu lausetki koos öeldud. Kokteilikate kohta küsiti kah, kas ühtekad. Kui ma nüüd kuuleks mõnda head uudist töö vallast, siis oleks protsent juba 100 lähedane. Ja järgmisena võtabki endale kassi või kaks:P
Laste teema tuli lõuna ajal jutuks. Ja üldse see, et millal meie kord piisavalt täiskasvanud oleme, et osata tahta ja saavutada seda, mida teised meieealised ammu teinud on. Kui kõike muud edasi lükata, siis peaks ka suremine aastaid hiljem plaanis olema, kui tavainimestel. Muidu ei jõua ju kõike.
Kommuunis elades peaks vist ikka miski kodukord kah olema. Miskised punktid seina peale, et kelle kord on prügi välja viia (samas, mulle tundub, et see peaks olema igal ühel oma isiklik, kuna prügi tekitamise võimed on meil nii erinevad. Mulle tundub, et mõnikord saab see täis juba ühe päevaga, ilma et ma ise oleks saanud sinna midagi lisada). Veel oleks vaja graafikut, kelle kord on wc-sse paberit osta või jälle iga-ühele oma. Ja lisaks võiks mõni mees aru saada, et pesupulber ja pesuloputusvahend ei ole mingid vannituppa installeeritud ja isetäituvad lisad, vaid et neid peab poest tooma. Ja mina ei ole mingi lahke inimene, kes mingit meest lihtsalt heast südamest pesupulbriga varustama nõus on. Pealegi vihkan ma seda, kui asju võetakse ilma küsimata. Või äkki on tal kompleksid ja ta ei julge neid osta poest?
Ma pole ka suur tülinorija, tahaks asju viisakalt lahendada. Vähemalt nende inimestega, kellega pidevalt kokku peab puutuma:P
Et siis kommuunielanikud, jagage kogemusi:)
