Täna oli lahe terve tee end langevarjuna tunda. Mittejuhitava langevarjuna. Kohati tekkis vajadus sangpommide järele mõlema käe otsas.
Sellest tekkis idee, et tegeleks veidi füüsikaga. Ma vist plaanisin aruvutada välja enda töölejõudmise aja vastutuulega 20 m/sek. Aga sain vaid kilomeetrid meetriteks ja tunnid sekunditeks teisendatud. Kuna ma enda keskmist liikumise kiirust tean juba aastaid, siis sealt sai kenasti tuletatud kaugus töö ja kodu vahel. Aga tundus, et see vastutuul ei tekitanud mingeid suuri ajalisi kaotusi. Järelikult olen ma tuulest palju tugevam, sest tema puhus ~20 m/sek ja mina kõnnin ~1,6 m/sek. Selle kohaselt oleksin ma pidanud hoopis linna teise otsa jõudma.