Kartsin tänast päeva natuke. Küll mitte nii palju, kui reedel, mil see kardetav üritus õnnestus tänasesse lükata. Reedel ei olnud kohe üldse vaim valmis. Tänaseks suutsin end lõpuks õigele lainele viia, mõned asjad said selgeks mõeldud ja isegi vist arusaadavalt asjaosalistele selgitatud. Minu õnneks ei saadud minu hindamise lehte masinast kätte:P Mitte, et hinded halvad oleksid olnud, vastupidi, progress oli märgatav (suures osas küll vist tänu ühele kõrvallaua tibinale:)), aga kommentaarid olid sellised, et mõnda ei oleks ma tahtnud väga pikalt-laialt lahata. Arvan, et oluline sai nagunii öeldud.
Ja siiski, hoolimata sellest, et teadsin, et sel korral peaksid hinded kõrgemad olema ja et tööd sujusid paremini, oli ikkagi väike ebakindlus hinges. Ilmselt selle tõttu osalt, et meil uusi inimesi tulemas ja nende tulemisest kuuleb kuidagi kaudseid teid pidi. Igatahes, oli mu tänaöine hirmuunenägu selline, et mu katseaeg sai läbi ja keegi ei vaevunud mulle ütlema, et mind ikka ei taheta sinna. Lihtsalt imestati, et mis ma veel seal teen, et neil juba uus inimene olemas:)
Päriselt läks natuke teistmoodi. Väga positiivne koosistumine oli ja keegi ei maininud, et peaksin oma lauda koristama hakkama. Kuigi, eks mõned päevad on veel aega:P Peale seda vestlust on tunne natuke teine. Parem. Ilmselt see enda jaoks asjade läbimõtlemine osaliselt kah süüdi.
Muus osas olen kah muudkui töölainel. Pole aega blogidagi. Tööl on kiire ja kodus on veel rohkem kiire. Aga kahtlustan ikkagi, et ei jõua oma planeeritud asju valmis ja aastavahetus saab vägagi pankroti maiguline olema. Eks vist tuleb leida mõned sõbrad, kelle kulul juua:) Vabatahtlikud, käpad püsti palun;)
