Everything Counts

Et siis kuidas see käiski.. rahunege.., hinagake sügavalt sisse.. ja välja ka..

Millal ma ükskord õpin, et ei ole vaja uute programmidega eksperimenteerima hakata keset kõige kiiremat tööaega. Sest võib juhtuda, et arvuti ei taha seda omaks võtta ja otsustab selle programmi koos peaaegu valminud aga salvestamata tööga koos pange panna. Ma hakkasin just aru saama, mismoodi see asi töötab. Terve päevatöö prügikastis. Sest erinevalt mõnest teisest päevast olen täna koguaeg* ainult tööd teinud. Eksperiment ise oli tegelikult põhjendatud. Mõtlesin, et prooviks asju õigesti teha. Aga tuleb välja, et tuleb ikka vanaviisi jätkata.

Teises toas alustati veidi aega tagasi golfi turniiri. Mind kutsuti ka. Küsiti, et kas ma õlut tahan, et see on turniiri auhind. Aga selle sooja õllega nad mind küll ei meelita. Eriti, kui pärast tullakse igasuguseid valmis töid nõudma. Siis näitan tühja pudelit või?

Ja see kokkuhoiu reziim hakkab mulle juba ka närvidele käima. Mõne asja pealt siiski ei tasuks kokku hoida. Eks siin ole kõik prioriteedid vähe sassis. Kindlasti maksab see ühel päeval kurjalt kätte. Tea, kas sellist asja nagu suhtumise koolitus on olemas? Mööda külge see maha ei jookseks mõnel tegelasel..

________________________

* See praegune hetk ei lähe arvesse. Vahepeal peab end välja elama, et oleks jõudu uuesti alustada.