Eile nägin ma Eestimaad…

Ei saa just öelda, et äge puhkus oleks, aga vähemalt sai natukeseks linnast ära. Türi ja Tartu ja Põlva said üle vaadatud. Hommikul on plaanis Viljanditrip. Ja näis, mis veel järgmisse nädalasse mahub. Ootused on suured.

Linna saabumine oli täna üsna tüütu. Lennujaamast alates läks vist veel umbes pool tundi, enne kui bussijaama saime. Ja suurema osa ajast tegelesime seismisega. Ei tea, misasja need inimesed kõik reedel linna trügisid. Tegelikult, linnast välja trügijaid oli ka hulgi. Enne bussijaama aga oli veel äge vaatepilt, kui politsei-eskordi saatel hulk tsikliste linnast väljapoole sõitis. Ilmselt siis Jõgeva poole. Tsiklid on endiselt teemaks. Näiteks, kui andsin vennale teada, et ma Põlvasse tulen, siis öeldi, et tule jah, näed mu tsikli ära. Nägin ja tahan endale nüüd veel rohkem tsiklit:) See meil vist perekonnaviga. Isal oli ka kunagi päris mitu Jawat. Mitu sellepärast, et need varastati alati ära ja ta pidi siis uue ostma. Mul on küll plaanis enne siiski load muretseda, aga juba tehti väike kursus, teemal, milline mulle üldse sobib. Näidati pilte ja loetleti omadusi. Ma ju igat tsiklit ei võta jutule. Oma kasvu ja kaalu tõttu. Aga laste oma kah ei taha.

Tartust tulin kolme raamatuga. Õigemini neljaga, sest üks oli mul juba enne kaasas. Ühest neist jäi meelde lause “kui elult palju ei oota, siis pole ka midagi kaotada.” See tegi natuke kurvaks. Et ühelt poolt, ei taha ju, et need kaotused nii raskelt kulgeksid. Aga teisalt jälle, ei taha seda tühjust oma ellu. Ikkagi ootad ja unistad millestki. Ja kui saab selgeks, et mõned unistused ei täitu, siis leiutad omale uued unistused. Ja nii need kaotused muudkui jälitavad sind. Kuniks unistusi jätkub. Või noh, mind jälitavad. Halb karma ilmselt. Mis jällegi ei välista heade asjade toimumist. Aegajalt.
Aga heast karmast rääkides, olen viimasel ajal tajunud, kui palju on minu ümber inimesi, kes minust hoolivad. Seesama sõprade teema, et ütle kes on su sõbrad jne. Minu meelest on mul kohutavalt head ja lahedad sõbrad. Nii, et igaüks võib nüüd omad järeldused minu enda kohta teha:))
Ahjaa, Kalkar arvas veel, et ma olen unenägudekirjutaja meelisnäitleja. Nii, et käpad püsti, kes veel mind unes näinud on, lisaks talle ja mu vennanaisele.

…All that we needed tonight
Are people who love us and like…
_____________________
LISA: mulle meenus veel, et mul on üks uus telefoninumber. Numbriomanik lubas homme lahkelt oma tsiklit demoda. Ja kuna mul on punane pea, siis veel naeratada kah. Oh seda õnne:)