Täna oli üks neid öid, kus aktiivne mõttetegevus ei lasknud mul enne magama jääda, kui kõik asjad põhjalikult ja mitmeid kordi läbi hekseldatud ja kell oli neli, kui ma viimast korda kontrollisin. Ja oh neid järeldusi. Üks teemadest muidugi töö. Olin päeval prl. Sisalikule lubanud, et öö läbi mõtlen asja üle, aga ma tõesti ei arvanud, et seda lubadust nii tõsiselt võtan. Aga samas, töö teema moodustas siiski suht pisikese protsendi. Ja loomulikult ei ole mul meeles enam need vaimukad ja originaalsed vastused, mida peaksin vestlusel esitama:)
Suurema osa uneajast tegelesin muidugi illusioonide loomisega. See kergendab veidi üldist depressiivset olemist. Aga see ei aita siiski mõista toimunut. Pigem vastupidi. Aina uskumatuna tundub kõik. Ja nii ma petan ennast edasi. Usk, Lootus ja need teised asjad..
Aga kogu selle painaja hulka mahtus veel üks idee, mida ma tegelikult olen juba ammu mõelnud, vahepeal unustanud ja käega löönud. Nüüd aga jälle tekkis minus see tunne. Et ma pean selle asja ette võtma. Ühe teise asja kah, tegelt. Neid asju on palju, mida tahaks. Aga kõige reaalsem tundub hetkel küll tsikli lubade tegemine. Huvitav, kas sel aastal veel saab üldse. Tsiklist ma veel unistada ei julge, pole veel uut tööd ja uut korterit. Aga küll see aeg ka tuleb.
Comments
“illusioon, illusioon..” on saanud 2 vastust
Meenutab mu möödunud aastat korteri ja lubadega. Ja sekka see aasta kirjutamistega. Ehk siis nagu Sabakegi ütleb: Way to go!:)
Way to go 😉Tsiklilube saab vajadusel aastaringselt noja egas nüüd see oma tsikli hankimine ka väga jube ole 😉Tibinatest tsikeldajaid on alati juurde vaja 😉 🙂