Turbotigu


Clients from hell – ehk õppeprojektid

foto, mida Kliimamees kasutab ilma litsentsita

Mõned mu lugejad teavad, et mul on rohkem kirjutamisteemasid siis, kui ma tööl käin. Seekordne teema ei ole aga mitte kiuslikest kolleegidest ega tööl käimisest vaid kuulub kategooriasse “Clients from hell” (ma ei suutnud sellele eestikeelset head vastet leida).

Sissejuhatus

Algas see saaga sellega, et leidsin Töötkassa lehelt ühe tööpakkumise, mis tundus täpselt mulle sobiv. Saatsin CV ja kaaskirja ära ja juba järgmisel päeval sain ootamatult kõne sellesama ettevõtte juhilt. Nimetan seda ettevõtte juhti selles postituses Kliimameheks – praegusel momendil siin postituses tema nime ja ettevõtet nimetama ei hakka – need lisan siis, kui kohtusaaga lõppenud on. Või kes tahab teada, saab privaatselt küsida.

Tema kohta leiab küll infot, aga soovitav on kasutada teisi otsingumootoreid lisaks Google-le, sest ta arvatavasti on ta lasknud Google-l mõned teemad eemaldada. Ma kahjuks ei taibanud enne neid teisi kasutada, kui juba probleemid algasid. Kuigi ohumärk oleks võinud olla see, et tal mitmed ettevõtted likvideeritud – neid oli ikka üsna suur hulk.

Koostöö algus

Kui nüüd algusesse tagasi tulla, siis see telefonikõne oli hästi positiivne, sai räägitud minu oskustest, Kliimamehe plaanidest ja kohe selle esimese kõne peale saigi põhimõtteliselt koostöö plaan kokku lepitud. Saatsin veel kiirelt portfoolio ja oligi plaan enam-vähem paigas.

Kuna mul on endal ettevõte olemas, siis sobis mulle hästi see idee, et teen tööd vabakutselisena ja esitan arved tehtud tundide eest. Kuigi see firma reklaamis seda pakkumist tööpakkumisena, mitte alltöövõtuna. Aga nagu öeldud, mulle see variant sobis hästi, seega ma sellest probleemi ei teinud. Samas tean, et ta otsib/otsis ka teisi töötajaid mitmete portaalide, k.a. Töötukassa, kaudu – reklaamib töökuulutust – peamiselt otsib seadmete paigaldajaid. Ja erinevatest allikatest olen nüüd tagantjärele ka lugenud, et mitmed paigaldajad on ka jäänud töötasust ilma.
Tegelikkuses ta ei plaanigi kedagi tööle võtta vaid vormistabki kõik inimesed alltöövõtjana (neid on ilmselt lihtsam üle lasta), Töötukassale aga väidab, et ei leia töötajaid ja seetõttu kasutab alltöövõttu.

Algselt leppisime kokku, et teeme valmis ettevõtte uue veebilehe. Sest vana on ausalt öeldes nii õudne, et ma isegi parima tahtmise juures ei suuda hetkel välja mõelda ühtegi teist veebilehte, mis sellest halvem välja näeks – ja mitte siis ainult väljanägemine, vaid veel olulisem – kasutusmugavus – see on olematu sellel lehel. Nii et plaan sai paika, et teeme uue, töötava ja ilusa, lehe.
Lisaks leppisime veel kokku, et teen ka muid disaini töid ja sisestan ka tooteid veebilehele. Aga algusest peale oli selge, et veebileht on kõige kriitilisem.

Plaan vs tegelikkus

Nagu öeldud, veebileht oli nii halvas seisus, et see vajas kohest tegelemist. Aga loomulikult, piltlikult öeldes siis, sitast saia teha pole nii lihtne, et see paari päevaga võimalikuks saaks. Ja suurimaks takistuseks sai Kliimamees ise, kes otsustas, et hoopis kiirelt on vaja uusi tooteid lisada ja lisaks teeks veel uudiskirja kujundust (mis oli ka väga halb neil enne – nüüd kasutavad minu tehtud versiooni) ja siis tegeleks veel tootekataloogide tõlkimiste ja pilditöötlusega ja Facebooki reklaamidega jne. Et ta leidis tegelikult terve portsu asju, mida mulle anda igapäevaselt teha – samal ajal veebileht oli muudkui ootel.

Ja loomulikult ta vahepeal arvas, et veebilehega on kiire, et kas saaks juba rutem selle valmis. Doh! Ei saa ju, kui muudkui teisi asju on vaja teha.

Ühe asja ma soovitasin – et kuna uue veebilehega läheb aega (lisaks sellele, et anti muid ülesandeid juurde koguaeg), siis teeks vahepeal olemasoleva jaoks paar kiirparandust – muudaks päise pilti, värve natuke – veidi kohendamist, et olemasolevat õudust veidikenega parandada. See idee sobis ja saigi need parandusettepanekud tehtud – arenduse lehel viis arendaja need muudatused ka sisse. Aga millegipärast pärislehele need muudatused kunagi ei jõudnud.

Kusjuures Kliimamees küsis pidevalt minu käest asju, mida ta oleks üldse pidanud arendaja käest küsima. Kaasa arvatud ka seda, et mis WordPressi plokieditori võiks kasutada praeguse – Divi – asemel. Ma olen küll mõnega kokku puutunud ja olen ka mõnda uut tööriista katsetanud, aga ikkagi oleksin oodanud, et arendaja ütleb, milline on talle sobiv vahend töötamiseks. Meil aga kujunes töö umbes nii, et mina tegin pildi valmis, näitasin ette – Kliimamehele sobis – ja siis arendaja teatab, et seda ja seda ja seda ei saa Diviga teha. Et aga äkki siis otsiks sellise asja, millega saab neid asju teha.

Nii et lõpuks ma kulutasin ka hulga aega sellele, et arutada neid Divi teemasid. Minu seisukoht oli selge – Divi on jama – aga minu arvamus oli ka see, et mina ei otsusta, millega arendaja eelistab töötada, aga minu nägemuses peaks lõpptulemus siiski vastama kavanditele, mitte sellele, mida Divi võimaldab teha.

Tegelikult ma ei plaaninud sellest teha Divi kirumise postitust – aga hetkel tuli kogu see arutelu meelde jälle, kus mina, kes ma pole arendaja, pidin jaurama sel teemal. Lõpuks vahetati Divi Elementori vastu – mis pole kindlasti ideaalne, aga vähemalt saab pildi sellega enam vähem samasuguseks nagu kavanditel.

Töö käigus sai ka see selgeks, et Kliimamees ei taipa veebi arendusest ka midagi, sest ta arvas pidevalt, et kui mingi Figma kavand on valmis, siis sellest valmis veebileht teha on mingi paari päeva töö. Või paari tunni?
Üks hea näide – mul oli valmis avalehe kavand ja tootelehe kavand – ehk siis ühest üsna mahukast veebilehest/e-poest oli kaks lehekülge disainitud. Veel oleks olnud vaja teha mitmed sisulehed, toote listi vaade ja lisaks blogipostitused. Ja mitte vaid disainida vaid ma tegelesin ka sisu tekstidega (AI abil muidugi, sest ma tean kliimaseadmetest saama vähe, kui Kliimamees veebi tegemisest). Sest osadel olemasolevatel lehtedel olid sisutekstid väga vanamoodsad ja kuivad ja osad sisulehed ja blogi lehed olidki täiesti uued lehed. Lisaks oleks olnud vaja ka sisu jaoks fotosid otsida. Ja ma räägin praegu vaid sisust ja disainist – veel pidi minu tööle järgnema arendus. Ja siis Kliimamees küsis, et kas saab mingi paari päevaga äkki kõik valmis. Ma ütlesin kohe, et ei ole tõenäoline. Arendaja ei öelnud midagi.

Probleemid algavad.

Nüüd olles veebilehega edasi liikunud nii palju, et suund oli olemas, asjad sujusid, Kliimamees oli tulemustega rahul (ainuke asi, mis talle muret tegi, oli töö kiirem valmimine, aga selles saab ta vaid oma prioriteetide seadmise oskust süüdistada) – tööd olid juba tehtud 1.5 kuud ja vahepeal oli ka saadetud esimese kuu eest arve.

Kui arve tähtaeg hakkas lähenema ja makset veel kuskilt ei paistnud, siis uurisin Kliimamehelt, kas ta ikka sai arve kätte. Oli saanud kätte, aga siis tuli tal mõte, et ma võiksin talle arve ka lahti kirjutada. Noh, mis seal ikka – mul ajaträkkimisprogrammis üsna täpselt kirjas, mis ajal ja mitu tundi mingile asjale kulunud. Seega polnud see probleem – aga väike häirekell läks tööle küll. Et nüüd äkitselt on vaja seda? Tal oli olnud 13 päeva aega seda küsida.

Kui arve tähtaeg oli möödunud, siis Kliimamees helistas ja seletas, et tal on mingid maksed laekumas ja peaks homme saama. Ja kui mitte homme, siis kindlasti esmaspäeval. Jutt oli ilus ja veenev.
Eks tagantjärele sain ka aru, et ma olen naiivne, et teda uskusin ja ma ei olnud kindlasti ainuke, kellele sellist juttu aeti. Aga ma tõmbasin ka kohe tööga pidurit, kui oli selge, et makse laekumisega tekib probleeme. Mul olid õnneks mõned head sõbrad kõrval, kes kohe aimasid, et asi õige ei ole.

Kusjuures raha teemad rääkis ta telefonis – muidu ikka suur osa vestlusest toimus WhatsAppis. Aga kui oli vaja lubadusi anda – “kõik arved saavad makstud” – siis seda tehti telefoniteel.
Vaid ühe korra on ta tunnistanud kirjalikus vestluses, et tegi mulle osalise ülekande ja siis jälle vabandused, et raha liigub aeglaselt. Ja sealt edasi enam konkreetseid tähtaegu ei antud, millal ülejäänud makse laekub.

Aga positiivselt võttes – vähemalt sain ma väikse osa töörahast kätte 😀

180-kraadine pööre suhtluses

Ega asi nüüd sellega ei lõppenud.
Mina siiski veel lootsin, et saan ülejäänud raha ka arvele, aga samas ega enam tööd tegema ei motiveerinud miski. Sõbrad ka soovitasid, et ma enne midagi ei teeks, kui arve makstud.
Ma siin ilmselt tegin selle vea, et ma lähenesin asjale otsekoheselt ja andsin Kliimamehele kirjalikult teada, et ma jätkan tööga peale kõigi arvete tasumist – saatsin talle lisaks esimesele arvele ka järgeneva kuu tundide eest vahearve ning lisaks ka ettemaksuarve, sest antud hetkel mul juba usaldus oli kadunud ja ma ei tahtnud rohkem tasuta tööd teha.

Tegelikkuses oleksin ma pidanud teesklema edasi töö tegemist ja küsima iga päev murelikult, kas tal juba oleks võimalik arve maksta. Siis ehk oleks midagi veel arvele laekunud. Aga kuna ma andsin konkreetselt teada, et nii ma ei saa jätkata, siis sellega ma välistasingi igasuguse edasise ülekande võimaluse.
Nimelt selle kirja peale Kliimamees otsustas oma tegeliku pale paljastada.

See, mis järgenes, oli päris ootamatu. Ausalt, ma korraks ehmatasin ära, et mis nüüd toimub. Meil oli seni toimunud sõbralik ja sinavormis vestlus. Ja äkitselt oli suhtlusstiil 180 kraadi muutunud – saabunud vastus oli valesid ja ährvardusi täis.

Kirjavahetused

Ma tervet kirja siia kopeerima ei hakka, aga mõned lõigud stiilinäiteks toon ära (jätan isiklikud detailid välja). Ja mainin siis veel, et minu kirjas polnud mingit vaenulikkust vaid lihtsalt konkreetne piiride seadmine ja ettepanekud, kuidas koostööd jätkata saaks. Sest ma seni veel ikkagi lootsin, et saame kokkuleppele ja olingi valmis jätkama, kui arved makstud saavad. Samas, ma olin muidugi juba vahepeal ka põhjalikumalt kliendi tausta uurima hakanud ja olin juba leidnud mõned artiklid, mis andsid aimu, et päris ausa inimesega tegemist ei ole.

Aga alljärgenavalt siis mõned näited sellest kirjast, mis saabus vastuseks minu küsimusele, et kas ta saab arved makstud ja kas ja kuidas edasist koostööd jätkata:

Kiri nr1.
Analüüsisime spetsialistidega teie esitatud tööde ülevaadet exelis ja jõudsime selgusele, et see ei ole tõene ning ei vasta kuidagi tegelikkusele ning sellest tulenevalt on tegemist alusetult esitatud arvetega, seega on kadunud igasugune usaldus teie vastu..

Reaalsed töötunnid mille eest on võimalik tasuda on 14,36h, seega..”
(Küll on ikka head spetsialistid neil, sekundipealt suudavad ennustada, kui palju ma tööd tegin – ajaträkkimine andis mulle küll tulemuseks 122 tundi. Ja ma analüüsisin ka meie WhatsAppi vestluseid – kõigi gruppide ja individuaalsete tööalaste vestluste peale kulus kokku üle 50 tunni ning lisaks eelistas Kliimamees ka tihti mingeid asju arutada telefonitsi – veel ca 2 tundi ja 24 minutit tööaega. )

Meil on nüüd selge arusaam, et te ei ole suuteline endale võetud kohustusi täitma ja sellest ka see teie poolne pettuste teele minek..
Tegelikkuses ei maksnud Kliimamees tehtud töö eest, ehk et tema ise ei suutnud kohustusi täita.

Siin kirjas on veel lubatud minna politseisse, sest mu tegevusel on kelmuse tunnused – lihtsalt sellepärast, et ma soovisin tehtud töö eest raha, olen kelm!?
No ja siis nõudis ta veel osa makstud summast tagasi ka, sest ma olen ju tunnid fabritseerinud.
Lisaks siis mitmed tekstid punasega ja boldiga ja allajoonitud – jättis mulje, et see pole esimene kord, kui ta selliseid kirju välja saadab.

Saatsime viisaka kirja vastu, et koostöö lõppemise tõttu tühistame ettemaksu arve, kuid teised arved jäävad kehtima.
Sellele kirjale enam vastust ei tulnud.

Peale seda ähvardusi ja valesid täis kirja oli selge, et mingit arvet Kliimamees maksma ei hakka (seda kinnitas ka arendaja, kellega ma veidi teemat arutasin), seega otsustasin järgmise sammuna inkassofirma poole pöörduda. Ma ise otse suhelda ei tahtnud peale neid ähvardusi ja lisaks, kuna oli üsna kindel, et ta maksta ei plaani, siis inkassofirma on vajadusel ilmselt ka võimeline kohtusse minema asjaga.

Ja lisaks oli mul ka see soov, et isegi, kui ma mingit raha ei saa, siis vähemalt ma ei jäta seda asja niisama ja võimalusel ka hoiatan teisi. Kogusin kõik materjalid kokku, kus on tõestatud see, et Kliimamees andis tööülesandeid, võttis tööd vastu ja oli tööga rahul. Mille kohta ta hiljem väitis, et pole olnud – suhtluses inkassofirma kaudu üritas ta korduvalt väita, et ma pole midagi teinud, lisaks tundidele mõtlesin ka tööülesanded ise välja.

Ta näib ka arvavat, et kui ta ühte ja sama valeväidet erinevat moodi ütleb 5 korda ja boldis ja allajoonitult, et siis see öeldu muutub kuidagi tõeseks.

Kiri nr.2
Järgnev vastus on saadetud inkassofirmale, kui Kliimamees sai kätte nendepoolse nõude.
Lühendatud kokkuvõte sellest vastusest, mis sisaldas taas boldi ja allajoonitud tekste:
Võlgnevust ei eksisteeri.
Teenuseosutaja on käitunud pahatahtlikult
Teenuseosutaja on tegelenud pettuse ja väljapressimisega.
Teenuseosutaja püüab kasutada erinevaid inkassofirmasid, et oma tegevus lõpuni viia.
Kliimamees on esitanud hoopis nõude Teenuseosutaja vastu.
Teenuseosutaja nõue on fabritseeritud.
Teenuseosutaja esitas kehtetu nõude väljamõeldud tegevuste eest.
Arve esitati alusetute tööde ja võltsitud aruandluse alusel.
Kliimamees on tasunud ekslikult ja nõuab raha tagastamist.
Teenuseosutaja peab raha tagastama hiljemalt..
Juhul kui raha ei tagastata, pöördutakse kohtusse.
PPA-sse esitatakse avaldus võltsingu ja kelmuse tunnuste alusel.

Siit on näha, et koguaeg tegelikult kordub see sama väide – ma olen kõiki neid tunde ilmselgelt unes näinud:)

Saatsin omapoolsed vastuväited ning lisasin, et olen valmis saatma tõendusmaterjalid.

Peale seda saabus veel kiri nr.3
Seal üritati uuesti kõiki neid samu asju väita. Lisaks toodi välja lepingust punkte, mida ma justkui (see, et ma saatsin vahearve, kui klient hilines maksmisega, kuigi kokkulepe oli, et saadan kuu lõpus arved) rikkunud olen. Samas, ei mainitud kordagi seda, et tähtajaks maksmata jätmine on samuti lepingu rikkumine. Ja vahearvete saatmine oli tema maksmata jätmise tagajärg.
Lisaks veel kirjutas ta selle vahearve ja ettemaksuarve kohta nii: “see on sulaselge“ õngitsemine“ ja pahatahtlik käitumine.” Ehk siis nende nägemus on see, et kui keegi ei soovi tasuta tööd teha, siis ta on pahatahtlik!

Siis räägiti veel mingitest tellimuskirjadest – justkui tema pole ühtegi tööd minult tellinud. Aga kõik need WhatsAppi vestlused, mis näitavad nii tellimusi kui ka tööde vastuvõtmisi – need ei lähe arvesse jah? Leping ei sätestanud, et kõik ülesanded tuleb eelnevalt kirjalikult vormistada ja allkirjastada. Aga okei, järgmisse lepingusse panen sellise punkti ka siis.

Järgnevalt tunnistab ta lõpuks, et midagi ma siiski tegin – et mõned tööd ta siiski saab lugeda vastuvõetuks.. kuigi enne oli jutt, et kõik on ju väljamõeldis.
Ja siinjuures ta üritab väita, et ta on kohustatud maksma vaid üleantud tööde eest ja need kõik katab see 14,36 h ära. Lepingus on aga punkt, et makstakse töötundide eest, mitte reaalsete üleantud asjade eest. Meil käis töö tunniarvestusega, mis tähendab, et kõik need tunnid, mis WhatsAppis sai tööasju arutatud, läksid samuti tööarvestuse alla. Kõik telefonikõned. Kõik faking divi-alased vaidlused. Ma ei uurinud neid teemasid heategevuslikul eesmärgil.

See kiri sisaldas veel üht üllatusmomenti. Nimelt oli ühel hetkel müügimees avastanud, et üks konkurent kasutab oma lehel sarnast (sama modell ja taust, aga muidu siiski teine pilt) pilti, mille mina paigutasin Kliimamehe facebooki lehele päisepildiks. Ja siis nad üritasid väita, et see konkurent võib neile nüüd saata nõude, kuna väidetavalt on see pilt konkurendilt varastatud. Ja seetõttu on nad valmis ka mulle omakorda selle eest nõude esitama, kui “pildiomanik” neile nõude esitab!

Tahaks selle nõude sisuga juba tutvuda.
Ja täpsustan siis. Esiteks – pilt ei olnud täpselt sama. Teiseks – konkurent ei ole pildi omanik, pildipank (või fotograaf) on pildiomanik. Samad pildid satuvadki teinekord sarnaste valdkondade reklaamides kattuma. See on nii tavaline. See ei tähenda, et seda pilti võib kasutada vaid see, kes esimesena omale pildi/litsentsi ostis.
Mina võin julgelt väita, et mul täielik õigus seda pilti kasutada siin blogi postituses. Aga Kliimamehele ma selle pildi litsentsi ei saatnud, kui selgus, et ta ei kavatse mulle töö eest maksta ja temal tegelikult puudub hetkel õigus seda pilti kasutada.
Samuti rikub ta autoriõiguseid siis, kui ta kavatseb kasutada minu tehtud veebikavandeid ja seal kasutatud pilte, sest ma ei ole saatnud talle ühtegi pildi litsentsi ja lisaks on lepingus ka kirjas, et kasutusõiguse minu loodud materjalidele saab ta peale arve tasumist.

Siis lisandub veel väiteid, nagu ma poleks esitanud tehtud tööde aruannet. Ka selle kohta on mul olemas tõendid, mis lükkavad selle väite ümber.
Ja siis veel eriline pärl (nimed on muudetud): “Kokkuvõtteks on selge, et Teenuseosutaja eesmärk ei olnud aualt teenust osutada vaid täita oma kavalat plaani kuidas rohkem raha ettevõttelt Kliimamees välja petta.
Telefonitsi oli jutuks ainult minu poolne nõue esitada tehtud töö aruanne, mille asemel teavitati meid tõele mitte vastavate tundide arv. Selle vestluse toimumise hetkeks oli selge, et toimub tõsine petuskeem (mis on käesoleval ajal juba igapäevane/telefoni õngitsejad) ja mina väitsin omalt poolt, et tasume kõik arved, mis on põhjendatud ja vastavad tehtud tööle ning töötulemusele, tühjade tundide eest me maksta!

Telefonivestluste sisu ma tõestada ei saa, aga mina mäletan seda vestlust umbes nii, et telefonitsi arutasime seda, kuidas tal on ikka vaja laekumisi oodata ja, et mis on siis olulisem, kas maksuametile käibemaks enne maksta või mulle töötasu. Aga igal juhul ta maksab kõik ära, lubas ta.

Töö tundide ega ka töö kvaliteedi osas polnud ka ühtegi pretensiooni enne seda, kui ma teavitasin töö pausile panekust kuni arved on makstud.

Siis ta kordab veel neid samu asju, kuidas kõik on üldse väljamõeldis ja töötunde pole olnud.

Aga mulle väga meeldis selle kirja lõpp.
Kliimamees kirjutab: “Juhul kui raha ei tagastata, pöördutakse kohtusse.
Minu vastus: “Kliendil on vaba voli tegutseda nii, nagu ta õigeks peab. Olen valmis kohtumenetluses oma nõuet kaitsma.
Kliimamehe vastus sellele: “See on ainus punkt selles Teenuseosutaja poolt esitatud vastuväidete kogumis millele on keeruline  vastuväidet esitada.
Nagu me kõik teame, siis on kohtus käimine väga ajakulukas ja pikk protsess ning kindlasti ei tasu seda kulu ning vaeva ära, seetõttu olen valmis mõistlikuks kompromissiks, et asi kohtuväliselt lahenda.
Kui viimase ettepaneku vastu on huvi siis andke teada?

Kerime nüüd natuke tagasi ja tuletame meelde, mitu korda soovisin mina minna politseisse või kohtusse? Vastus on 0.
Mitu korda ährvardas Kliimamees mind kohtu või politseiga. Ma arvan, et rohkem, kui 1 kord. Oleks tahtnud tõesti näha, kuidas nad selle süüdistuse vormistanud oleks. Etteruttavalt tunnistan end süüdi selles, et ei soovinud tasuta tööd teha.

Asume tõendeid koguma.
Selleks hetkeks oli nii mulle, kui ka inkassofirmale selge, et edasine vaidlus kuskile ei vii ja nüüd on aeg siis tõendite juurde asuda.
Ütleme nii, et see ei olnud väike töö – koguda kokku 1.5 kuu jagu tehtud töid ja vestluseid, mis kõik tõestasid, et Kliimamees valetab. Aga tehtud see sai ja nüüd peaks asi olema menetluses.
Ma tahaks küll, et see inkassofirma mind veidi rohkem asjadega kursis hoiaks, aga eks neil ka tööd palju selle materjali läbi vaatamisega.
Ja jätkuvalt, isegi kui ma oma raha kätte ei saa, siis vähemalt ma teen kõik endast oleneva, et see asi niisama ei jääks ja et see asi ka võimalikult avalik oleks.

Ja kui nüüd sellest loost muud kasu mulle ei olnud, siis tulevikus olen äkki targem? Ja loodetavasti õnnestub mul siiski ka seda lugu nii jagada, et ühel hetkel kui keegi googledab seda tegelast, siis jõuab ta siia ja oskab koostööst hoiduda.


Õppetunnid – uue kliendi leidmisel:
  1. Enne koostöökokkuleppeid kasuta lisaks Google-le ka teisi otsingumootoreid (Duckduckgo, Bing jne.)
  2. Uue kliendi puhul lühem arveldusperiood, väiksemad maksetähtajad ja võib-olla isegi ettemaksuarved.
  3. Enne tööga ei jätka, kui tähtajast üle läinud arve on makstud. Ja lisada see punkt ka lepingusse.
  4. Kirjalik leping ja kõikvõimalikud detailid paika (leping mul vähemalt oli, aga mingeid detaile pean ka veel üle vaatama tuleviku tarbeks).
  5. Fotodele vesimärgid peale kuni arvete tasumiseni.

Seda tasub ka ohumärgina võtta, kui klient hakkab hinda alla kauplema. Olles pikka aega töötu olnud ja nähes selles võimalust pikaajaliseks koostööks, olin nõus veidi odavamalt oma tunde müüma, aga usaldust see ei tekitanud.
Meenus veel: hiljem Kliimamehele tundidest ülevaadet andes üritas ta ka mind veenda, et ma peaks mingi protsendi maha arvestama õppimise arvelt. Nagu mismõttes? Kui ma tutvun tema projektiga ja toodetega, siis ma ei õpi enda töö jaoks uusi oskusi. Jah, mul võib nüüd tema konkurentidele teenust pakkuda lihtsam olla, aga kogu õppimine oli konkreetse projektiga seotud. See, et tema materjale saatis täiesti organiseerimata kujul, ei olnud mulle vajalik õppetund – ta oleks võinud ise õppida materjale sorteerima ja vaid vajalikke asju saata. Vot siis oleks minu tunde juba sorteerimise arvelt saanud kokku hoida.

Lisan siia veel ühe väikse osa meie vestlusest, kus antud tegelane näib arvavat, et teenuseosutaja vastutab kuidagi tema ettevõtte müügitulemuste eest juba enne töö valmimist. Juskui olemasoleva veebi puudujäägid või müügitulemused puutuksid kuidagi minusse.

Kliimamees kirjutas: “Küsimus on ka rahas, me võime kõike päevade viisi teha ja arendada, aga kuskilt peab ka raha tulema, et see kõik kinni maksta. Küsimus on ka selles, et kui palju see tulemus hakkab rohkem raha sisse tooma, kui võrrelda eelmise versiooniga. Arendamise ajal peab ka müük kasvama, et kõike finantsidega katta oleks võimalik.

Kui nüüd mõelda sellele, et tema veebilehelt lahkuvad inimesed kahe sekundiga, siis ma olen 100% kindel, et uus oleks hakanud rohkem sisse tooma. Aga paraku see uus on tal nüüd arenduskeskkonnas poolikuna ootel. Ma ei tea, mis plaan tal on, kas otsib uut disainerit (ma tean, et tal oli kuulutus üleval küll) või arvabki, et vana töötab piisavalt hästi niigi.


Nojah, see tuli nüüd küll üks mu elu pikimaid postitusi ilmselt – käsi püsti, kes viitsis lõpuni lugeda 😀 Mitu töötundi nüüd raisku läks siia alla, ei taha mõeldagi.