Lahedalt pikk nädalavahetus. Ja see polegi veel läbi.
Uus sugulane, seni veel nimetu, on üle vaadatud. Meenutas teine väikest hiinlast või ka tulnukat. Ja suuruselt sobiks mu kassidega kokku. Ise küll ei julgeks nii pisikesega jännata. Ma kardaks, et ta läheb mul käes katki. Ja rääkimata siis sellest, et 24h peab muudkui valves olema ja aimama selle pisikese olevuse soove. Ja nüüd on viie aastane suurem vend saanud selgeks, et tema ei olegi enam kõige olulisem. Ja tuleb omakorda veel tema kiusuajamistega ja tähelepanu soovidega hakkama saada.
****
Mõtlesin, et vaatan, kas külmkapis midagi süüa on. Ei olnud, aga üks prussakas tuli sealt välja. Mitte ei saa aru, mis ta sealt tühjast külmikust leidis. Või oli tema see, kes külmkapi tühjaks sõi?
Kõik mu nädalavahetuse tööplaanid kadusid täna hommikul, kui ma ei viitsinud üles tõusta, et bussi peale minna. Võibolla õnnestub homme siiski algust teha. Tahtmist ei ole küll üldse. Nagu mind hoiatati, töötegemise isu tuleb heal juhul nelja kuu pärast. Isegi raha ei meelita.
Aga pea sai jälle eelmisel kuul edukalt katsetatud Pure Spice Poweriga värvitud. Tundub, et jälle õnnestus.
