Sünnipäeva suutsin üle elada kuidagi, kuigi kerge see ei olnud palaviku ja peavaluga. Õhtu jooksul läks olukord aina hullemaks ja üsna raske oli ka seltskondlik olla. Aga vähemalt teistel oli lõbus olnud.
Ma lasin oma tuju ka natuke rikkuda asjaolul, et sain taas ühe kutsutud külalise asemel kaks, nagu igal aastal. Kaalun tõsiselt seda, et peaks hakkama vältimismeetodit proovima. Rääkimine seal vist ei aita, sest ma olen ka seda üritanud ja selle mõju oli vist vaid paariks kuuks. Tegelikult tühine probleem, aga kui selline tühine probleem aastaid häirib, siis see tundub iga korraga järjest hullem.
Seoses oktoobrikuu sünnipäevadega on mul igasugustest kookidest ja tortidest totaalselt kõrini. Ma ei olnud enne juba eriline koogisõber, aga nüüd ei taha ma neid näha ka mitte. Kuigi tööle toodi täna üks sinine tort ja no seda ikka huvi pärast käisin vaatamas.
Ja mul on tunne, et viimasel nädalal olen ma põhiliselt tegelenud koristamise, pidutsemise ja haige olemisega. ja ma suutsin oma lemmikseriaalid täiesti ära unustada. Kuigi unustamisel võisid ka muud tegurid rolli mängida.
Ma ei tea, kas peaks ilmast ka kirjutama, see on ju nii popp teema praegu. See, kuidas äkitselt tuli lumi maha ja siis langesid puudelt lehed ka. See vaatepilt mulle täitsa meeldis, kui lehed lume peale olid sadanud. Aga sellegipoolest mõtlen hirmuga, et kas tõesti lisaks sellele, et suve nagu polnudki, saame veel lisaks ülipika talve. Mingi tasakaal võiks ikka olla ju. Paluks rohkem kliima soojenemist siia kanti.
———–
*suvaline pealkiri, laenatud loost, mis klappides parajasti kõlas:)