Eile sattus üks pisike 7+7 +1 pealine seltskond samuraietendust vaatama. Samuraisid oli 7.
Mulle ullult meeldis igatahes. Eriti see mörisemine, mis iga lause ette ja taha käis ja vahel ka ilma liigsete sõnadeta lihtsalt kõlas. Ja breikiv samurai oli ka äge. Või noh, ma ka ei oska seda tantsustiili nimetada, mida ta seal viljeles. Naerma igatahaes ajas.
Tuletõrje oli ka lahe idee. Ja oligi terve etendus väga kihvt, kuni ilmusid rahvatantsijad oma tuljakuga. Ja see rikkus kogu eelneva ära tegelikult. Minule jäi küll selgusetuks, milleks seda vaja oli. Kas nad tõesti ei suutud paremat lõppu välja mõelda. See oli nii mage. Oleks kaks minutit varem lahkunud, oleks tip-top etenduseks pidanud..
..
oleks, oleks, oleks..
Nii palju asju, mis veel oleks ja mis õhtu jooksul selgeks sai ja edasi tulevad ainult oleksid.. kahjuks pole tagantjärele tarkusega enam midagi peale hakata, kui võimalusi antakse vaid üks.
