Mööda linna kodu poole jalutades avastasin end taas mõtlemas, kui väga mulle ikka meeldib öine linn. Ja eriti sellise ilmaga. Suvine hõng oli peale väikest vihmaperioodi jälle linna üle võimust võtnud ja inimesi on ka linnas öösel palju.
Aga hoolimata sellest, et suvi on eluaeg mu lemmikaastaaeg olnud, tundub mulle, et aeg on hakata hoopis talve lemmikuks pidama. Suvi lihtsalt ei ole enam see. Tegelt ajab see täitsa närvi. Sest samal ajal, kui oled juba valmis kõike unustama ja leppima, toovad need tuttavad kohad ja ajad kõik jälle selgelt meelde. jah, ma tean miks see täna juhtus. Ma ju käisin seal, kus see kõik alguse sai. Ja isegi pool seltskonnast oli sama. Aga me käisime nii paljudes kohtades, ja ma ei suuda neist kõigist eemale hoida. Aga kindlasti aitaks see, kui ma edaspidi reisima minnes valiks näiteks põhjapoolsema marsruudi.
Taas üks sõber võttis end praeguselt töölt lahti lisaks kolib ka linnast minema, nagu neil viimasel ajal kombeks. Tea, kas see on selline vanus neil või mingi viirus levib? Tahaks isegi nakatuda, sest see praegune vegeteerimine pole just see, mida ma tahan teha.
