Alles see oli, mõned nädalad tagasi, kui üritasin oma lauaarvutiga taas kontakteeruda. Ja ilmselt too oli solvunud, et ma taga vähemalt pool aastat muul moel ei tegelenud, kui vaid vahel ta pealt tolmu pühkisin. Seega, arvuti küll läks käima, aga hiir ja klaver ei teinud teist nägugi ja magasid rahulikult edasi. Mõtlesin, et see ikka ei ole normaalne asi ja üritasin täna uuesti. Seekord oli ta vist oma solvumisest üle saanud, kõik töötab:) Isegi kõlarid, ja ma avastasin, et mul on selles arvutis igasugu head mussi ja need pisikesed arvutikõllid on minu elamises igatahes vist paremad, kui mu väike pann-makk ja läpakast üldse ei räägi. Autos on vist veel kõige võimsam süsteem, aga esiteks ei veeda ma seal palju aega ja teiseks saan ma seal vaid kassette kuulata.
Igatahes, kuna nagunii miskit paremat teha pole, siis ongi paras aeg teha lauakas pahnast tühjaks ja siis äkki isegi maale viia see. Ema ikka vahel räägib, et peaks harjutama:) Kui veel koos laua ja tooliga viia, saaks tuppa palju ruumi juurde ja võiks lausa mõelda toa ümberpaigutamisele. Ükskord, kui mul und ei tulnud, paigutasin mõttes kogu toa ümber, aga teostuseni pole jõudnud, sest tegelikult on see päris suur ja raske ettevõtmine:)
Update: Aga tundub, et täna siiski ei õnnestu. Seni kuni ma tegelesin läpaka puhastamisega, mängis lauakas kenasti muusikat ja kui ma teda uuesti torkima läksin, pani pillid kotti. Mulle tundub, et pistikupesas asi, sest tööle enam ei hakanud. Panin teise pistikupessa toiteka ja siis hakkas tööle. Aga nii, kui hiirt puudutasin, tegi sama triki. Ja enam tööle ei hakanud. Ma ei julge kolmandat ja neljandat pistikut puutuda. Võibolla surevad need ka ära. Veider igatahes. Ei tohi ikka tehnikat nii kauaks omapäi seisma jätta.
