Varem oli ikka taevas sinisem ja muru rohelisem. Nüüd ei saa kodust isegi webiserverile ligi (kõik viiruste süül) ja selleks, et oma tööd teha, pean muudkui ajama inimesi enda arvuti taha ja laskma neil asju downloadida ja uploadida. Ja ma muidugi oskan oma haigeks jäämist jälle nii hästi ajastada, et kõik tööd on vaja kiirelt valmis saada. Pole aega isegi viinasokkide jaoks.
Ja mul oli täiesti kindel plaan tunda end hommikul tervena ja kobida tööle. Et positiivne mõtlemine jne. Aga seekord ei läind see läbi. Hommikul oli enesetunne nii kehv, et mõtlesin ruttu ümber oma tööle mineku suhtes. Tavaliselt on hommikuti täitsa okei olla ja pigem on teadmine, et ühe päevaga ei saa ju terveks, mind kodus hoidnud. Ega töö tegemine kah hetkel just mõnus ülesanne pole. Õnneks pole seda enam palju..
Hea, et apteek lähedal on. Tuleb vist seda külastama minna jälle.
